main banner
Saaremaa Spordisõber logo




Asko Esna võistkonda juhendamas. Alver Kivi

Asko Esna võistkonda juhendamas. Alver Kivi

Asko Esna: noortevõrkpalli hetkeseis Saaremaal on korralik

Kategooriad: Võrkpall
Autor: Alver Kivi
11.01.2018
09:02

Asko Esna, kellel on võrkpallitreenerina Saaremaal märkamatult kätte jõudnud juba viies hooaeg tõdeb, et kui esimesel aastal oli osades vanusegruppides trennide  täituvus väga napp, siis hetkel seda probleemi enam ei ole ja mõned grupid on pigem liiga suured.

„Treenerina pööran suurt rõhku pidevale arengule ja seetõttu meeldib mulle noortega tegeleda,“ ütleb Esna, lisades, aastate jooksul on ta ennast treenerina rohkem tundma õppinud ning see aitab ka mängudes teha julgemaid otsuseid ja käike.

Hetkel on sul käimas viies hooaeg treenerina Saaremaal. Mida oled nende aastatega kõige rohkem õppinud?

Viies hooaeg on tõesti juba käimas ja see aeg on uskumatult kiiresti läinud. Kui algselt surusin oma mõtteid poistele peale, siis muidugi eks see ka töötas, aga tundsin, et midagi jääb kogu aeg kripeldama. Olen viimasel kahel aastal rohkem kuulanud ka poiste arvamusi ja neid võimalusel rakendanud. Ei ole ainult minu arvamus ja punkt, vaid ühtsuses peitub see võlu, sest siis tunnevad ka noored, et nende arvamus on oluline. Kindlasti olen õppinud ennast rohkem tundma ja tunnen ennast trennides/mängudes palju kodusemalt, sest kui algselt oli palju õppimist ja katsetamist, siis nüüd julgen teha oma õpitu põhjal juba julgemaid otsuseid ja käike.

Saaremaalt on aegade jooksul tulnud uskumatult palju häid võrkpallureid. Milliseks hindad praegu noorte taset ja kas on kuskilt näha ohtu, et edaspidi ei pruugi tipptegijaid nii palju tulla?

Häid mängijaid on tulnud Saaremaalt muidugi palju ja olen seisukohal, et üleöö ei sünni mitte midagi. Sellest hetkest, kui lõpetas treenerina Anne Poopuu on võrkpallitrenne Saaremaa Spordikoolis andnud nii Gabriel Sepp, Toomas Jasmin, kui ka Joosep Matt. Nad tegid küll head tööd, aga  olid treenerina siin väga lühikest aega. Lastel on vaja iga juhendajaga harjuda ja neid tundma õppida. Kui treeneri vahetus toimub tihedalt, siis lapsed on ka segaduses, et üks nõudis üht ja teine teist ja tekib nii öelda peata olek.

Kui mina tulin Saaremaa Spordikooli treeneriks, siis oli U16 ja U14 vanuseklassis ainult mõned üksikud poisid. Mäletan täpselt, et tegin U16 vanuseklassile trenni ja seal oli ainult 3 poissi. Oli suur punnimine, et üldsegi võistkonda kokku saada. Tänase seisuga näiteks U16 poiste seas on nii, et kui kõik need poisid terved on, siis saaksime isegi kaks võistkonda kokku. Ma ei ütle, et seis on superhea, aga julgen välja ütelda selle, et korralik. Ega igast noorest ei tulegi tipptegija, kui ühest vanusest tuleb üks-kaks poissi, kes ka noortekoondises mängivad, siis usun, et sellega oleme andnud oma panuse Eesti võrkpalli tulevikku.

Kui suur on laste huvi treeningute vastu? On see sinu algusaastatega võrreldes  muutunud või jäänud pigem samaks?

Kui hooaeg algab, siis on kindlasti huvi suurem ja uuritakse-küsitakse, et millal ja kus treeningud toimuvad. Kui ma mõtlen tagasi sellele ajale, kui alustasin tööd Spordikoolis, siis poiste arv treeningutel on kasvanud ja treeninggrupid on täis. Vahel on uurinud ka vanemad poisid, et kas tohib trenni tulla ja võimalik, et saaks ka nendest ühe uue grupi kokku, aga see jääb juba reaalse aja puudumise tõttu katki. Kui ma need vanemad algajad poisid lisaksin nooremate poiste gruppi, siis nendel tekib kohe tunne, et miks ma pean noorematega olema ja nad loobuvad. Samas ma ei saa panna neid juba kogenumate poiste juurde, sest neil puudub võrkpalli ABC.

Palju on räägitud tänapäeva noorte füüsilisest laiskusest ja nutilembusest. Kuidas  oled rahul oma hoolealuste suhtumise ja tööeetikaga ning palju on lapsi, kes peale esimesi kordi kergekäeliselt trennis käimisest loobuvad?

Suhtumine on igal lapsel individuaalne, sest kõik inimesed on ju erinevad. Mõni on suhtumisepoolest lausa super, aga teine jõuab maksimaalselt kaks korda nädalas trenni. Üks teeb täpselt seda, mida vaja, teine aga viilib. Eks see näitabki, et kes tahab midagi saavutada, kes mitte. Mõnele pean seletama mingit asja ainult ühe korra ja ta teeb selle ära, aga teisele mitu kuud ja ikka ei saa veel selgeks.

Eks see näitab ka ära, et kellel on annet tegeleda just võrkpalliga. Ega ma ei arvagi, et igast poisist peaks tulema staar. Võimalik, et tal on hoopis muusikalist soont ja hakkab näiteks viiulit õppima. Eks sellised poisse on muidugi trennis käinud, kes peale esimest trenni juba loobuvad ja see on täiesti normaalne. Õnneks neid ei ole olnud palju ja enamjaolt ikka hakatakse treeningutel käima.

Milliseks hindad oma noorte käimasoleva hooaja esimest poolt? Millega jääd rahule ja kust  annaks kõige rohkem juurde panna?

Esimene peatükk hooajast on tõesti käidud ja teine  seisab veel ees. Kui peaksin andma hinde, siis usun, et panen eelnevale noorte hooajal hinde 4. U20 mängime II finaalgrupis, aga U16 ja U18 poistega I finaalides. Viimati olid U16 ja U18 Saaremaa Spordikooli poisid Eestis I finaalgruppides korraga aastal 2009/2010. Rahulolu pakub enim see, et need poisid, kes hakkasid võrkpalli mängima siis, kui mina tulin treeneriks on jõudnud Eesti Võrkpalli Liidu poolt korraldavatel turniiridel I finaali. Miinusena vast see, et päris kõige teravamas tipus ei ole me veel sõna sekka öelnud.

Vead  ka esiliigas mängivat Kuressaare meeskonda. Kuidas võistkonna senise hooaja kokku võtaksid?

Esiliigast osavõtt on väljund nii Spordikooli noortele, kui ka nendele saarlastele, kes päris tippu pole küll jõudnud, aga tasemelt korralikud mängijad. Noortele annab see väga häid kogemusi noorteturniiridel mängimiseks ja seda meeste vastu. Sellel hooajal on mängimas esiliigas 10 võistkonda ja esimeses ringis mängisime tervelt 7 kohtumist võõrsil, millest võitsime 2. Kodus alistasime kaks vastast ja teise ringi esimeses mängus suutsime ka võita.

Seega, sellel hooajal ei ole me kodusaalis veel kordagi kaotanud.

Võõrsil peetavad mängud ei ole meil küll kõige paremini välja tulnud, aga õnneks on teise ringi enamus mänge meil kodus. Oleksime muidugi tahtnud mõne võidu rohkem saada, aga sellel aastal on Eesti meeste I liiga väga põnev, kus võrdseid võistkondasi on palju. Me ei ole sellel hooajal veel kordagi terve võistkonnaga mängida saanud, alati on keegi puudu olnud, aga vaatan teisele ringile lootusrikkalt vastu.

Suure osa oma elust oled veetnud ilmselt pallisaalis. Missugune näeb võrkpallitreeneri tavaline päev välja?

Saalis on veedetud tõesti palju aega, aga see on ainult see nii öelda näiline osa, mis inimestele silma jääb. Päev algab juba varakult, sest oma lapsed on vaja viia kooli ja lasteaeda. Seejärel hommiksöök ja tööpäev algab. Enamasti töötan kuni hilislõunani arvuti taga, sest vaja on järgmisteks turniirideks poistega suhelda, et kes kaasa tulevad, bussid tellida, ajakavad teha, treeningud ette valmistada trennideks, artikleid kirjutada turniiridest jne. Mul on sellest ajast peale, kui tulin treeneriks olemas 90% kõikide trennide kavad ja neid on vahel päris põnev uurida, et mida tegin sellel- või teisel ajal.

Treeningud algavad enamasti kell 15.00 päeval ja seda kell 19.00 välja, mille sisse siis mahub ära kolm treeningut. Teisipäeviti ja neljapäeviti käin veel ka Kärlal lapsi juhendamas. Neljapäevad on üldsegi kõige pikemad, kus ma lõpetan alles kell 20.30. Nädalavahetused(vahel ka juba reedeti) on võistlused, mis siis enamjaolt toimuvad mandril. Kuna kõik vanuseklassid kuuluvad minu alla ja kaks vanust ühel ja samal nädalavahetusel ei mängi, siis järjestikke nädalavahetusi, kus tuleb võistlustel käia on palju. See, kui ei ole näiteks kolme kuu jooksul ühtegi vaba päeva, on täiesti tavaline.

Sinu eesmärgid treenerina? Näed ennast ka tulevikus pigem noorte juhendajana või püüdled  mõne Eesti tippklubi, näiteks Saaremaa VK peatreeneri kohale?

Eesmärgid peavad olema, muidu ei ole mõtet seda tööd teha. Mõnel treeneril on eesmärk ainult tulemus, teisel jällegi sportliku pisiku arendamine lapses, kolmandal aga lapse arengule suunatud tegutsemine. Eks kõike seda on vaja treeneril, aga enne kõike on oluline ikka lapse areng. Kui areng on hea ja seda nii individuaalselt, kui ka meeskondlikult, siis sünnib tulemus.

Mina enne kõige pööran tähelepanu arengule, sest kui seda pole, siis teised tegurid ka ei tööta. Mulle meeldib noortega tegeleda, näha neid omandamas uusi tarkusi palliplatsil, hüppamas kõrgemale, jooksmas kiiremini jne. Ma ei ole mõelnud tegelemaks tippklubiga, sest see on hoopis teine maailm, kui seda on tegelemine noortega. Tipus maksab ainult tulemus. Ma ei ütle seda, et mulle ei lähe korda tulemused, aga hetkel ma  ühegi Eesti tippklubi treeneriks asumiseks valmis veel ei ole.

Milliste emotsioonidega võtsid vastu uudise, kui sai kindlaks, et Saaremaale tuleb lõpuks kauaoodatud profimeeskond?

Eks sellest oli räägitud juba aastaid, isegi siis, kui ma veel ise Selver Tallinnas ja Eesti meeste koondises mängisin. Muidugi on see tore, et meil selline tugev ja ambitsioonikas võistkond siin nüüd olemas on. Olin positiivselt üllatunud, et see lõpuks teoks sai.

Mida pead kõrvaltvaatajana Saaremaa VK peamisteks tugevusteks ja nõrkusteks?

Eks igal võistkonnal on omad tugevused ja nõrkused. Ma ei ole Saaremaa mänge sellise pilguga vaadanud, et mis hästi, mis mitte. Pigem olen vaadanud kui tervikut.

Üks tiitel on meeskonnal karikavõidu näol värskelt olemas. Milliseks hindad tihedas konkurentsis võimalust saada enda valdusesse ka Eesti meistritiitel ja Credit 24 liiga võidutrofee?

Üks tiitel tõesti käes, kaks veel minna. Eesti meistritiitlit püüda on kindlasti lihtsam, kui Credit24 võitu. Eesti meistrivõistlustel peetakse 7-st mängust parem ja see, et Saaremaa vastu saada neli võitu on vaja mängida vastastel tõesti väga hästi. Credit24 võit sõltub ühest nädalavahetusest, kus peetakse ainult kaks mängu. Seal võib juhtuda mida iganes, sest üks keskpärane mäng ja teisel võistkonnal natuke parem, siis ongi tuut-tuut ja rong on läinud.

Näed hetkel enda poiste hulgas kedagi, kes juba lähiajal võiks Saaremaa VK särgi selga tõmmata?

Eelmisel aastal oli võtta Saaremaa Spordikooli oma kasvandik Cris-Karlis Lepp, miks sellest asja ei saanud, ei oska ma öelda. Lõpuks läks ta mängima TTÜ võistkonda. Kõige rohkem tuleb hetkel silma peal hoida Robin Albal, kes juba ka on üks Kuressaare esiliiga meeskonna tugitaladest. Tal on annet ja tahtmist, mis võib temast kasvatada väga korraliku mängumehe. Muidugi on vaja veel paljude asjadega tööd teha, ennekõike füüsilise poolega.

Kuulud lisaks kõigele hetkel ka Saaremaa Võrkpalli Liidu eestvedajate hulka. Milliseid arengusuundi näed organisatoorse poole pealt lähiaastatel, mida saaks veel paremini teha?

Eks me kasvame ja areneme vaikselt. Meil on eesmärk arendada noorte võrkpalli, kohalikele harrastajatele pakkuda treeningvõimalusi ja erinevaid võistlusi. Eks meil on mõtteid ja ideid, aga need vajavad veel mõtlemist ja arutamist.

Karli Saar

FacebookJaga


Portaal on valminud Kohaliku omaalgatuseprogrammi toel
Toetajad:
Kuressaare

Tule meie meeskonda!

Ootame oma meeskonda inimest, kes armastab sporti. Pakume võimalust teha samm spordiajakirjandusse ja hakata portaalis saaremaasport.ee vahendama maakonna sportlaste tegemisi. Väike samm võib viia suureni. Kui oled huvitatud võta ühendust telefonil 56 47 39 60.

Ootame oma meeskonda inimest, kes soovib ja oskab tegeleda reklaamimüügiga. Kui oled huvitatud, siis portaal saaremaasport.ee on just sinu jaoks. Võta ühendust telefonil 56 47 39 60.