main banner
Saaremaa Spordisõber logo




Matthias Tass soojendusel. Alver Kivi

Matthias Tass soojendusel. Alver Kivi

Põlvevigastusest taastuv Matthias Tass: teen kõik selleks, et tugevamana tagasi tulla

Kategooriad: Korvpall
Autor: Alver Kivi
26.03.2020
17:02

Mõned päevad tagasi oma 21. sünnipäeva tähistanud Eesti korvpallikoondise ja Saint Mary`s Gaels`i ülikoolimeeskonna keskmängija Matthias Tass taastub möödunud aasta lõpus saadud raskest põlvevigastusest. Hetkel viibib ta Ameerika Ühendriikides, Hawaii saarestiku suuruselt teisel saarel Mauil. Basket.ee uuris, kuidas tal seal läheb ja milliste mõtetega vaatab ta järgmisele hooajale.

Kuidas sul sellel keerulisel ajal läheb? Kus viibid ja millega oma päevi sisustad?

Minul läheb praegusel ajal üsna rahulikult. Hoian ennast karantiinis ning paljuga peale taastusravi ja seriaalide vaatamise ei tegele. Viibin praegu Maui saarel ja naudin ilusat ilma.  Suveks pruuniks loodetavasti.

 Kuidas ameeriklased eriolukorraga kohanenud on?

Ameeriklastel on suur paanika kui täiesti aus olla. Igasuguseid eriolukordi on välja kuulutatud ning kõik peavad kodudes olema nagu igal pool mujal maailmas. Suur võistlus on selle peale, kellel kõige rohkem tualettpaberit on.

Vigastasid möödunud aasta lõpus põlve. Räägi pisut lähemalt, mida su vigastus endast kujutab ja kuidas see juhtus?

Tegemist on ACL  rebendiga, eesti keeles on see eesmine ristatiside. Juhtus see nii, et peas oli mõte saada erinevatesse top 10 edetabelitesse pealtpanekuga üle vastase, aga siis keha andis teada, et sinna ma ikka ei jõua. Aga tõsisemal toonil rääkides läksin tõesti üle vastase palli pealt suruma.  Suutsin vasaku jala maha panna ning kui parema maha panin ja tõukama hakkasin, siis kadus jalg alt ja käis põlves käis pauk. Tegelikult on see haruldane juhus kui antud vigastus tõukamisel juhtub. Enamasti juhtub see just maandumisel.

Milline on taastusravi?

Taastusravi on suuremas osas reie eesmise ja tagumise lihase tugevdamine ning enne seda oli suur rõhk liikuvuse taastamisel. Praegu on mul juba kangiga trennid, kuid peab ettevaatlik olema, et üle ei pinguta. Stabiilsus põlves peab taastuma.

 Millises seisus põlv praegu on? Mida saad ja mida ei saa veel teha?

Põlv näeb välja nagu põlv peaks olema. Liikuvus on 97% tagasi saadud, veidike siit-sealt annab tunda, aga see kõik on minimaalne. Lihase toonus tuleb ka vaikselt tagasi. Praegu olen sellises seisus, et saan teha minimaalseid hüppeid ja peaaegu kõiki asju kangisaalis. Järgmise sammuna alustan jooksmisega. Algul masinal, mis tekitab mu keha ümber vaakumi ja nö. alandab kehakaalu, et ma ei paneks kogu massi põlvele ja jalale.

 Kuidas end vormis hoiad?

Vormis hoian nagu iga teine sportlane sellel raskel ajal. Kangisaal, sõidan ratast ning teen muid harjutusi, mis veidikenegi arendavad vastupidavust. Muidugi kõige tähtsam on toitumine, mida ma järgin igapäeevaselt.

Kuidas mõjus vigastus sulle mentaalselt?

Mentaalselt olin masenduses ainult tund aega pärast vigastust.  Peale seda sain aru, et see ei ole küll midagi meeldivat, aga mul on võimalus tulla tugevama ja paremana tagasi. Minor setback for a major comeback. On tõesti pikk protsess, aga ma saan rõhku panna nendele elementidele, milles ma ei olnud  enne vigastust kõige parem. Loomulikult igatsen pallimängu ja ootan platsile naasmist.

Millist tuge taastumisprotsessis pakub sulle koduülikool?

Ülikool pakub kõike, mis minu taastusravi parandab ja kiirendab. Pole millestki puudus, mis on suurepärane. Treenerite jaoks olen mina praegu prioriteet.

Uue hooaja alguseks oled rivis tagasi?

Plaan on selline küll. Kahjuks viis see viirus mind treeneritest ja füsiodest kaugemale, seega võib see mõjutada nii mõndagi. Vähemalt on mul siin kohalik füsioterapeut, kes aitab mind kogu protsessiga.

Õpid ülikoolis ärijuhtimist. Kui suurt rõhku lombi taga õppimisele pannakse?

Suur rõhk on kindlasti, sest kui hinded korras ei ole, siis mängida ei saa. Nii on see värk siin. Seega kõik atleedid rügavad tööd, et saada häid hindeid.  Meil on sportlasi, kes on akadeemiliselt nomineeritud konverentsi parimate hulka. Veel ei saa öelda, et mina nende seas oleksin, aga olen lähedal.

Kuivõrd on tõusnud sinu teadlikkus treeningute osas?

 

Kui aus olla, siis aastad Eesti meistriliigas Cramos ja TTÜ-s mängides aitasid teadlikkuse poolest rohkem kui need, mis siin olen viibinud. Need meeskonnad on täis mehi, kelle kogemuste pagas on suurem kui 90 protsendil minu meeskonnast. Ainukesed kaks meest, kellel on rohkem kogemusi on abitreener Mickey McConnell, kes mängis aastaid Euroopa kõrgliigades ning on tõeliselt hea kossumees ning peatreener Randy Bennett. Väga vähesed, kes teda teadmistega ületaksid. Mees on nii populaarne ja tuntud, et tal on enamike NBA peatreenerite numbrid telefonis. Kui vaja Steve Kerr’iga ühendust võtta, siis pole see mingi probleem. Aga jah, olen tõesti tunnetanud teadlikkuse tõusu ka treeningutel. Siin mängitakse teistsugust korvpalli, seega on väga palju õppida. Ma usun, et siin liigas võetakse nädalaga sama palju või isegi rohkem ründevigu kui Euroopas terve aasta peale kokku.

Ma saan aru, et sinult oodatakse võistkonnas kõva kaitsemängu. Mäletan, et juba noorteklassides olid visete blokeerimiste ajastamisel meister. Räägi pisut lähemalt, milline sinu roll kaitses on, mida treener sinult nõuab ja kuidas ise selle rolliga rahul oled?

Nagu kaitses ikka roll on – ei tohi vastastel laste korve visata. Peamiselt antakse mulle pikkade skooritegijate taltsutamine. Tagumisi ma veel perimeetril taga ei aja, aga äkki muutub seegi. Suurim rõhk on muidugi pick&roll kaitsel, sest tänapäeva korvpallis on see kõige tõhusam viis korvide saamiseks. Eks vahepeal pean ka teiste aitamisega tegelema, sest meil on paar lüli, kellel on selles valdkonnas puudujääke. Olen selle rolliga väga rahul, sest tänu sellele hoitakse mind platsil. Mind usaldatakse ka rünnakul, kus järgmisel aastal saab mul suurem roll olema, sest paljud skooritegijad lahkuvad.

Teine element, mis mulle meenub on su sööduoskus. Kuivõrd oluline on tänapäeva korvpallis, et suured mängijad näeksid platsi ja oskaksid õigel hetkel välja sööta?

Kui sa just pole Zion Williamson, kes hüppab kõigist üle ja väljakult 70-protsendiliselt tabab, siis on see väga oluline.  NCAA-s on kaitse väga kokkutõmbav, seega on perimeetril palju viskajaid ning meil on nad tõelised snaiprid. Vist lõpetasime hooaja kolmandal kohal kaugvisete protsendis terve riigi peale. Enamus hooajast juhtisime seda edetabelit. Tänapäeva korvpallis peavad pikad oskama sööta ja kaugelt visata. Olen rahul, et mul need oskused olemas on, vähemalt söötmine. Viskamine saab alati parem olla.

Palju räägitakse sellest, et USA-s mängitakse kiiret, üks-ühele orienteeritud korvpalli ja liikumisi on pigem vähe. Piltlikustamiseks palun väikest võrdlust – mitu kombinatsiooni oli TalTechi võistkonnas vs mitu Saint Mary ülikoolivõistkonnas?

Kusjuures on see naljakas isegi. Ma olen üsna kindel, et meil on kõige rohkem liikumisi NCAA-s, kuid kasutame ainult väheseid. Meil on nii mitmeid variatsioone erinevatest liikumistest. Kokku ütleks umbes 100-120 vahel. Nendest kasutame 30. TalTechis jäi see number äkki 25 juurde, täpselt ei mäleta.

Millist tagasisidet sa treeneritelt möödunud hooaja esituste kohta said?

Olin järjepanu enesekindlamaks ja stabiilsemaks muutumas, kuid siis tuli see vigastus. Öeldi, et tulen tagasi veel paremini ning ma ei kahtle selles. Teen kõik selleks, et tulla tagasi „loomana“.

Oled väga enesekindel. Teeb sind vigastuspausilt naasmine üldse murelikuks?

Ei muretse üldse. Ma tean, et olen teistest parem ning pean seda lihtsalt näitama. Pean reaalsusele näkku vaatama ning väike harjumise periood kindlasti on, kus kõik ei tule kõige paremini välja, aga mitte midagi erilist.

Kui nüüd vigastus kõrvale jätta, siis räägi pisut oma arengust USA-s. Nagu me möödunud suvel juba nägime, siis kangisaalis sa hellitanud pole.

Möödunud suvi oli veel hellitamine. Arengu mõttes olen kindlasti tugevamaks ja individuaalsemalt paremaks saanud. Pean eelmisele suvele mõeldes tänusõnad ütlema ka Sixten Tomingasele, sest temaga tehtud töö aitas kindlasti palju kaasa. Loodetavasti see vigastus väga palju ei mõjutanud. Nii palju kui saan palliga platsi ääres teha, olen teinud. Individuaalsete oskuste poolest olen kindlasti kõvasti arenenud. Nüüd tuleb tekitada väljakul ka enesekindlus, et tehtud töö realiseerida.

Räägi meile pisut enda  koduülikoolist ja selle ümbruskonnast, asub see ju maalilises Californias.

Linna nimi on Moraga, mis asub 30 minuti kaugusel Taavi Jurkatamme kodust ehk suurlinnast San Franciscost. Kõik vajalikud asutused on olemas ning millestki puudu ei ole. Selline huvitav kant, kus midagi erilist ei toimu. Pole just tavapärane ülikoolilinn. Aga 15-minutilise autosõidu kaugusel on Tartu-sugused linnad, seega kõik vajalik on läheduses.

Mis olid sinu jaoks suurimad erinevused Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel? Millega oli raske harjuda?

Väga suuri erinevusi ei ole. Toit on muidugi veidi teistsugune, rohkem on kiirtoidurestorane. Aga minul isiklikult ei olnud väga raske harjuda.

Millal viimati Eestis käisid? Millest või kellest kõige rohkem puudust tunned?

Eestis olin viimati eelmisel suvel paar kuud. Eks perest tunnen ikka kõige rohkem puudust ning tuttavatest nägudest. Ning head Muhu leiba võtaks küll.

Suuremad fännid on sotsiaalmeedias tähele pannud, et sinu kõrval võib üha sagedamini näha üht sihvakat neidu. Oled leidnud kaaslase?

Mul on suuremaid fänne? Aga jah, nii on läinud. Suure tõenäosusega puhtalt seetõttu, et olen korvpallimeeskonnas.

FacebookJaga


Portaal on valminud Kohaliku omaalgatuseprogrammi toel
Toetajad:
Kuressaare

Tule meie meeskonda!

Ootame oma meeskonda inimest, kes armastab sporti. Pakume võimalust teha samm spordiajakirjandusse ja hakata portaalis saaremaasport.ee vahendama maakonna sportlaste tegemisi. Väike samm võib viia suureni. Kui oled huvitatud võta ühendust telefonil 56 47 39 60.

Ootame oma meeskonda inimest, kes soovib ja oskab tegeleda reklaamimüügiga. Kui oled huvitatud, siis portaal saaremaasport.ee on just sinu jaoks. Võta ühendust telefonil 56 47 39 60.