Johannes Treiel: Tahan esindada Eestit suurtel kergejõustiku tiitlivõistlustel

Värskelt Eesti kergejõustikukoondisega Balti matšil osalenud ja pisut tugevama taganttuulega võimsa aja 14.36 jooksnud ning samuti kümnevõistluses omavanuste paremikku kuuluv Johannes Treiel keskendub edaspidi  peamiselt tõkkejooksule.

„Mitmevõistlust meeldib mulle küll väga teha, aga kuna ma ei pea kehaliselt ennast väga tugevaks, siis tundub tõkkejooks parem valik“, nendib 18-aastane noormees, keda ootavad juulis ees esimesed suuremad tiitlivõistlused, kui ta osaleb Itaalias toimuvatel U-20  Euroopa meistrivõistlustel.

Oled pärit läbinisti kergejõustiku perekonnast. Ema Virge on treener, isa on kergejõustikuga tegelenud, õed Linda ja Teele on juba aastaid kuulunud Saaremaa paremikku. Palju oli nende mõjutusi sinu alavalikul?

Keegi mulle kunagi otseselt öelnud ei ole, et pean kergejõustikuga tegelema. See kujunes lõpuks lihtsalt nii. Proovisin nooremana ka muud, näiteks võrkpalli, aga jõudsin ikka tagasi kergejõustiku juurde.

Tegeled hetkel mitmevõistlusega ja üksikaladest on meelisala tõkkejooks. Mingi hetk tuleb ilmselt valida, millisele alale tõsisemalt spetsialiseeruda. Näed ennast tulevikus pigem mitmevõistleja või tõkkejooksjana?

Näen end juba praegu tõkkejooksjana. Mitmevõistlus on küll tore ja mulle väga meeldib seda teha, aga selleks peab keha väga tugev olema. Ma pean seda enda juures pigem õrnaks, sellepärast on ka tõkkejooks parem valik. Saan enda keha rohkem hoida.

Tõkkejooks on väga spetsiifiline ja keeruline ala. Kuidas just sellest on kujunenud sinu trumpala?

Sellele ei ole vist ühest vastust. Vanaema oli tõkkejooksja, isa kaugus- ja kolmikhüppaja, ema kiire jooksjana mitmevõistleja, Teele kõrgushüppaja ja  Linda mitmevõistleja, kelle trumbiks olid heited. Esialgu üritasin ka ju peamiselt mitmevõistlust teha, selle käigus hakkas tõkkejooks väga hästi välja tulema ja nii see läks.

Mida pead kergejõustiklase ja üldse sportlasena enda tugevusteks ja nõrkusteks?

Ma tunnen üsna hästi enda keha ja saan aru, millal tuleb rohkem puhata. Pean seda oskust üldse sportlaste seas väga tähtsaks, sest paljud ei saa aru, et puhkama peab! Nõrkusena tooksin välja selle, et mul on üsna hell keha. Haigused kipuvad kergelt külge hakkama ja tihti jääb tänu sellele treeninguid vahele, mis võib karmilt kätte maksta hiljem vigastuste näol.

Praegu on sinu treener Andres Laide, kelle käe alt on paljud Saaremaa kergejõustiklased läbi käinud. Kuidas sinul temaga koostöö sujunud on ja jääd tema treeningmeetoditega rahule?

Olen väga rahul, kuidas Andres treenib ja sellega, mida trennis teeme.

Oled vaatamata oma noorele eale suhteliselt palju juba saavutanud. Millised võistlused ja tulemused  sulle endale siiamaani kõige rohkem rahulolu on pakkunud?

On kolm sündmust, mis on minule olnud kõige tähtsamad. Need kõik on seotud ka uuele tasemele jõudmisega. Esimene oli 2016. aasta talvel esimest korda Eesti juunioride meistriks tulek 60 meetri tõkkejooksus. Ma polnud selleks hetkeks veel väga midagi saavutanud, aga see oli punkt, kui jõudsin eakaaslastest esimest korda mööda.

Eriti mõnus oli see, kuna väiksest peale olen lootnud Hans-Christian Hausenbergile ära teha ja seal see õnnestus. Teine toimus sel talvel, kui tulin Eesti täiskasvanute meistrivõistlustele tõkkejooksus 2. kohale.

Viimane saavutus oli täiskasvanute Balti matšile pääsemine, seal väga hea aja jooksmine ja sellest tulenevalt ka nüüd Soomes toimuvale Euroopa karikavõistlustele pääsemine, kus võistlen juba endast palju kõvemate sportlastega, aga see on edasise arengu jaoks ainult hea!

Lõpetasid Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11. klassi. Millised on plaanid peale keskkooli  järgmisel kevadel. Lähed ülikooli või keskendud esialgu rohkem spordile?

Ülikooli ma lähen kindlasti. Suurem küsimus on, kas ma jään Eestisse või siirdun üle ookeani USA-sse edasi treenima. Eestisse jäämise puhul on ka raske valik, millise treeneri juures edasi treenida.

Täitsid juulis Itaalias Grosottos toimuva U-20 EM normi nii kümnevõistluses, kui ka tõkkejooksus. Mitmevõistluses sa ei osale ja keskendud jooksule. Millise tulemuse ja kohaga jääksid  rahule?

Eesmärgiks on mitte piirduda eelringiga ja selle juures joosta ka uus Eesti juunioride rekord, mis siiani on 13,91.

Kuidas käesoleva hooaja tervikuna siiamaani kokku võtaksid? Millised on veel tulemas tähtsamad võistlused peale EM-i?

Siiani kulgeb kõik kenasti, trenni on saanud hästi teha ja sel aastal esimest korda käin ka regulaarselt massaažis. Käisin kevadel ka enda esimeses treeninglaagris Portugalis. Olen kindel, et massaaž ja laager on minu selle aasta tulemusi selgelt parandanud.

Enne EM-i on veel Soomes Vaasas toimuvad Euroopa karikavõistlused, kus saan aidata Eesti koondisel head tulemust saavutada ja juuli alguses on ka  Eesti juunioride meistrivõistlused. Kahjuks jäävad täiskasvanute meistrivõistlused sel aastal ära, sest need on EM-iga täpselt samal ajal. Ülejäänud võistlused otsustame treeneriga vastavalt olukorrale peale EM-i.

Millised eesmärgid sinul spordis kaugemale tulevikku vaadates on? Näed ennast pigem õdede eeskujul tasemel harrastussportlasena või on plaanid suuremad?

Soovid on ikka suured. Esialgu on eesmärk üritada juba järgmine aasta pääseda täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustele, mis toimuvad Berliinis. Hiljem soovin  Eestit esindada maailmameistrivõistlustel ja loomulikult olümpiamängudel.

Palju treeningute kõrvalt vabaaega jääb ja mida sellega tavaliselt ette võtad?

Suvel on aega küllaga. Enamasti soovikski, et trenne oleks rohkem, aga liiga palju ka teha ei saa. Talvel on küll üsna kiire, peale kooli koju ei jõua ja selleks hetkeks, kui trenn läbi saab on kell juba üsna palju. Kui mingit aega leian, siis üritan puhata.

Karli Saar