main banner
Saaremaa Spordisõber logo




Mihkel Räim ja Steven Kalf finišis. Alver Kivi

Mihkel Räim ja Steven Kalf finišis. Alver Kivi

Mihkel Räim ja Steven Kalf sõitsid Kuressaare haigla toetuseks ümber Saaremaa

Kategooriad: Jalgrattasport
Autor: Alver Kivi
01.05.2020
08:07

Profijalgratturid Mihkel Räim ja Steven Kalf tegid koos erinevatel lõikudel liikunud kaaslastega Kuressaare haigla toetuseks 330 kilomeetri pikkuse heategevusliku sõidu ümber Saaremaa kümne tunni ja 15 minutiga.

Mihkel Räime sõnul on tema karjääri seni pikimaks distantsiks  paar aastat tagasi Norras toimunud maailmameistrivõistlustel, kus tuli läbida 285 km. „Võistluse lõpetasin ja ei olnudki nii hull,“ lausus ta. „Tegelikult kartsin seda distantsi palju rohkem. Muidu vist olen sõitnud trennis 250 km, aga sealt mingi osa auto tuules ja oli veidi kergem.“

Steven Kalf ütles, et tema seni pikim distants on olnud kuue tunni pikkune trenn ja 185 km, mis ta eelmisel nädalal just tegi. Võistlustel on olnud pikim 220 km Balti tuuri etapil Tartu- Tallinn.

„330 km on selline päris eriline,“ tõdes Mihkel Räim. „Üks kevadisi suuri klassikuid Milano –  San Remo on ka pea 300 km nii, et mõnes mõttes on see selle võistluse kerge nuusutamine, kuigi muidugi profiil ja tempo on teine.“

Mihkel Räime hinnangul nõuab selline sõit mingil määral ka ettevalmistust. „Ma usun, et kõik inimesed on võimelised seda läbima, aga küsimus ongi ajas,“ lausus ta. „Meie teeme seda ühe päevaga ja selleks peab ikka mingi põhi all olema. Eelmisel nädalal tegin ühe trenni, mis oli pea 7 tundi ja 210 km pikk. See oli väike test, aga selge on see, et tühja koha pealt ma seda teha ei julgeks ja ega tahakski, sest siis ma naudiks protsessi vähem.“

Sama meelt oli ka Steven Kalf. „Ma arvan, et ikka nõuab ettevalmistust,“ lausus ta. „Pikemaid treeninguid, süüa enne rohkem ja korralik uni. Otseselt väga spetsiifiliselt siiski ei valmistunud. Ma arvan, et oleme Mihkliga mõlemad füüsiliselt valmis selle läbima. Pigem on vaimselt raske.“

„Ega ma punnitama ei hakka, vaatan tervise ja tunde järgi,“ rääkis Riho Räim. „Kui tervisega pole okei siis ronin sadulast maha. Poisid on vormis ja nendega tempo hoidmine ei ole lihtne, aga püüan hakkama saada.“

Kui stardist sai sõidetud 100 km oli Mihkel Räimel ja Steven Kalfil enesetunne hea ja „bossu“ (nii kutsuvad nad Rihot) liitumine lisas motivatsiooni. „Oleme isegi tempot veidi tõstnud,“ tõdes Steven Kalf.

Selle peale ütles Riho Räim, et ega poisid ei saa ju endale mingit allahindlust lubada, kui ta pundis on. Mihkel Räim lisas, et tempo suhtes punnima ei hakata, sõidetakse tunde järgi. „Kui näeme, et saame kiiremini sõita siis sõidame. Keskmine kiirus võiks üle 30 km/h jääda, selle võiks eesmärgiks võtta.“

Riho Räim: velotuuri tunne tuli peale

Heategevussõidul Kuressaare haigla toetuseks koos Mihkel Räime ja Steven Kalfiga 51 kilomeetrit läbinud Riho Räim ütles, et tundis end kui Saaremaa velotuuril.

„Kõige esimesed emotsioonid on sellised, et eile hakkas mulle tunduma, et Saaremaa tuur hakkab tulema,“ märkis ta. „Kõik tegevused, mis me selleks sõiduks tegime viisid mõtetes ajas tagasi. Toidupakkide tegemine, kes millises autos istub ja kes mida teeb, ehk sama fiiling lihtsalt seltskond on väiksem. Vaatasin õhtul veel paberilt üle, mida veel vaja ehk täpselt nagu päris võidusõidu ajal.“

Sõit kulges Riho Räimele planeeritult. „Mikuga olin pärast haigust ühe trenni teinud ja arvasin, et 30 – 50 km ei tohiks olla probleem,“ lausus ta. „Ilm oli võib-olla veidi jahe, aga mida kilomeeter edasi seda paremaks läks enesetunne ja sai rütmi sisse. Kirsina tordil oli viimane 4,5 km kruusalõik, aga ma plaanisin niimoodi, et kõik oleks saadud. Poisid on tugevad ja küll nad peavad vastu.“

Indrek Rannama andis oma panuse

Heategevussõidul Kuressaare haigla toetuseks liitus Mihkel Räime ja Steven Kalfiga 150 kilomeetril vanameister Indrek Rannama. Kolmekesi on plaan minna ka sõidu raskeimale lõigule, autorallist tuntud Kaugatoma katsele.

„Vorm on hea ja olen valmis lõpuni sõitma,“ ütles Indrek Rannama, kelle liitumise üle tundsid mõlemad profiratturid heameelt. „Indrek on minu esimene treener ja temaga koos on väga lahe seda sõitu sõita,“ rääkis Steven Kalf.

Mida kilomeeter edasi seda raskem aga peaks meestel minema ja üks tõsine väljakutse ootab neid Kaugatomas. „Esiteks on seal kruusatee ja selleks hetkeks on sõidetud juba 230 km, mis paljuski on murdepunkt,“ rääkis Riho Räim.

Mihkel Räim ütles enne võistlust, et kuni Orissaareni ei tohiks olla mingit probleemi, aga esimeseks ekstreemsemmaks kohaks hindas rattur kruusalõik Sakla kandis kui sõidetud oli 34 kilomeetrit.

„Aga kui kõige raskemast kohast rääkida siis ma usun, et see algab Toomalõukast ja sealne Kaugatoma kruusatee,“ leidis ta. „Need esimesed kilomeetrid on päris kehva kattega ja suurte kividega. Ratas ei veere hästi ja peab väga tähelepanelik olema, et kummi ei lõhuks. Pluss kindlasti veel see, et nii mere ääres olles on alati tuul ja seal meil tuulessõidu efekti pole. Lisaks on meil selleks ajaks sõidetud 234 kilomeetrit, mis iga tempo juures hakkab jala peale, samuti vaimule.“

Steven Kalf ütles, et teda motiveerib ürituse heategevuslik eesmärk, kuid samas on see ka väljakutse. „Esiteks on sümboolne kilometraaž pluss teadmine, et mingil määral on Saaremaale tiir peale tehtud. tulevikus saab seda veidi veel pikemaks ajada,“ leidis Martinique

klubi mees.

Vanameister Andres Lauk kontrollis hetkevormi

Säärel heategevussõiduga liitunud vanameister Andres Lauk on oma karjääri jooksul korra pidanud üle 300 km pikkuse distantsi läbima ja tõdeb, et täna on see Mihkel Räimele ja Steven Kalfile tõsine väljakutse.

„Mul on meeles aastate eest üks sõit, mis tegelikult oli vist isegi tänasest pikem,“ meenutas ta. „Olime Venemaal Sotši lähedal lõunalaagris Eesti koondisega, elasime looduskaunis kohas Solnetšnõi puhkekodus, kus tavaliselt elasid suured parteibossud. Meie sõit oli kergem, sest tekkis võidusõidu emotsioon.“

Oma tempoga sõitev Andres Lauk ei julgenud väita, et tema sõit oli füüsiliselt kergem, aga tõdes, et sõita 330 km treeninguna on meestele kõrvade vahel raskem. „Minu tollane sõit oli pisut teine,“ märkis ta. „Sõitsime ratastega võidusõidule umbes 80 km, võidusõit ise oli 160-170 km ja pärast tagasi jälle ratastega. Tegime pudelite vahetuse, sõime väikese kanakoiva ja koju. Ajalist pikkust ei mäleta, aga kokku kusagil 9-10 tundi kestis. Pärast pidi veidi jälle käima õppima.“

Andres Lauk ütles, et hommikul ärgates tõdes ta, et üheski unenäos ei osanud ta arvata, et sellises olukorras nagu me praegu oleme saab rattasõit kuidagi abiks olla. „Sõidan 30 km, sest alla ei viitsiks riideid selga panna. Eelmisel aastal alla 40 km ei sõitnud, aga kuna talvel midagi ei teinud, siis 30 km on seekord piisav,“ märkis ta.

FacebookJaga


Portaal on valminud Kohaliku omaalgatuseprogrammi toel
Toetajad:
Kuressaare

Tule meie meeskonda!

Ootame oma meeskonda inimest, kes armastab sporti. Pakume võimalust teha samm spordiajakirjandusse ja hakata portaalis saaremaasport.ee vahendama maakonna sportlaste tegemisi. Väike samm võib viia suureni. Kui oled huvitatud võta ühendust telefonil 56 47 39 60.

Ootame oma meeskonda inimest, kes soovib ja oskab tegeleda reklaamimüügiga. Kui oled huvitatud, siis portaal saaremaasport.ee on just sinu jaoks. Võta ühendust telefonil 56 47 39 60.