Jiu-jitsutüdruku Liisi Vahi eesmärk on tulevikus võita MM-tiitel

Hetkel veel Eestis suhteliselt tundmatu kahevõitlusala Brasiilia jiu-jitsu on vaikselt populaarsust kogumas ja suur osa selles on äsja EM-pronksi koju toonud Orissaare neiul Liisi Vahil, kes oma saavutustega  on teenimas üha rohkem avalikkuse tähelepanu ja kasvatamas inimestes huvi, mida täpsemalt see ala endast kujutab. Tahtmine on Vahil suur ja tulevikus tahab ta jõuda absoluutsesse maailma tippu.

Kirjelda, mida Brasiilia jiu-jitsu endast täpsemalt kujutab?

Brasiilia jiu-jitsu on kahevõitlusala, mis keskendub mitmekesisele maadlusele ning eelkõige maasvõitlusele. Pearõhk on võitluses domineeriva positsiooni saavutamisel, mis võimaldab võitluskaaslast efektiivselt kontrollida ning vastase alistamisel liigeselukkude (käe-, õla-, jala- jm) või kägistustega.

Eestisse jõudis Brasiilia jiu-jitsu rohkem kui kümme aastat tagasi. Selle „maaletoojaks“ võib pidada minu treenerit Priit Mihkelsoni. Minu koduklubi 3D Treening on senini Eesti suurim Brasiilia jiu-jitsu (ja ka MMA) treeninguid pakkuv klubi. Oleme silma paistnud ka väljaspool Eestit. 3D Treening kuulub omakorda rahvusvahelisse organisatsiooni Straight Blast Gym, kuhu kuuluvad mitmed maailmakuulsad võitlejad. Rohkem saab lugeda klubist 3D Treeningu kodulehelt: www.3dtreening.ee

Räägi endast natuke. Millega spordi kõrvalt veel tegeled?

Enamiku elust olen elanud Orissaares. Käin seal siiani, kui vähegi vaba aega juhtub olema. Lemmiktegevus on Saaremaal koertega looduses hulkumine. Veel meeldib mulle longboardiga sõita, enamasti kasutan seda trenni sõitmiseks.

Alates eelmise aasta kevadest olen 3D Treeningu algkursuse naistegrupi treener. Trennid toimuvad kaks korda nädalas ning hetkel käib trennis 14 neiut. Olen ka kaks korda aastas toimuva 3D Treeningu heategevuspäeva peakorraldaja. Läbi selle, oleme suutnud toetada Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskust, hukkunud trennikaaslase lähedasi ja Tallinna kodutute loomade varjupaika.

Käin nii palju kui võimalik võistlemas. Viimatised suurvõistlused toimusid Portugalis (Euroopa meistrivõistlused), Berliinis (Berlin Open) ja Soomes (Finnish Open). Kõikidelt võistlustelt saabusin medalitega. Selleks, et pildil püsida, pean tegema trenni väga palju: lisaks edasijõudnute Brasiilia jiu-jitsu trennidele tuleb teha jõu- ja drillitrenne. Viibin matil nii tihti kui võimalik.

Lisaks trennidele ja võistlustele käin vähemalt korra kvartalis erinevatel seminaridel, laagrites ja „girls-only“ avatud mattidel. Tänu jiu-jitsule olen saanud arvestatavalt rohkem reisida ja kohtunud väga lahedate inimestega.

Hetkel ongi minu elu sisuks treeneriamet ja pühendumine oma võistlejakarjäärile. See võtab kogu minu aja ja energia.

Kuidas ja kui vanalt sattusid tegelema Brasiilia jiu-jitsuga?

Minu esimene Brasiilia jiu-jitsutrenn oli 2011. aasta kevadel. Soovisin tegeleda kahevõitlusalaga – näiteks taipoksi või poksiga – kuid kuna mu sõber tegeles just jiu-jitsuga ja näitas mulle mõnda võtet, otsustasin samuti seda proovida.

Esimestes trennides ei olnud eriti tüdrukuid. Ka esimesed võistlused pidin tegema kuni 70-kiloste meeste vastu. Kaalusin ise sealjuures veidi üle 50 kilo. Üllatuseks tuli, et ükski vastane mind alistada ei suutnud, nad võitsid mind punktidega.

Tänaseks olen jõudnud lilla vöötasemeni. Eestis on veel üks naine, kes selleni siiamaani küündinud on.

Selgituseks: Brasiilia jiu-jitsus on täiskasvanute vöötasemed valge, sinine, lilla, pruun ja must. Järgmise vöötasemeni jõutakse keskmiselt 2-3 aastaga. 3D Treening on edutamisega eriti karm: treener ei anna uut vööd kergelt vaid alles siis, kui on täiesti kindel, et inimene seda väärt on.

Kui tihti trenni teed ja kuidas need enamasti välja näevad? Kes on sinu treener ja kuidas temaga rahul oled?

Olen matil pea igapäevaselt – vahel ka mitu korda päevas.Meie tavatrennid algavad põhjaliku soojendusega, mis kestab umbes veerand tundi. (Meie alaspetsiifilise soojenduse video: https://www.facebook.com/pg/3DTreening/videos/?ref=page_internal). Järgneb tehnikate õppimine – see võtab aega umbes tunni. Trenni lõpetab sparr ehk vastupanuga võitlemine. Kogu trenn kestab kaks tundi. On ka nädalaid, kus tehnikaosa puudub: trenn koosneb vaid sparrimisest. Meie klubi on suur, vahel on korraga matil üle poolesaja inimese, esindatud on kõik vöövärvid ja kehatüübid.

Trenne viib läbi reeglina 3D Treeningu peatreener Priit Mihkelson. Priit on üks kolmest eestlasest, kes on välja teeninud Brasiilia jiu-jitsu musta vöötaseme. Olen esimene naissoost jitsikas, kellele Priit on omistanud lilla vöötaseme.

Treeneriga olen väga rahul: ta on ülitehniline ja nõutud treener, kes käib seminare andmas igas maailmanurgas. Hetkel saabub ta Austraaliast, kus andis mitu trenni. Võistlejana meeldib mulle kõige rohkem Priidu nõudlikus – kõik tuleb teha tehniliselt ja korrektselt. Trennid on väga süstemaatilised, mis teeb jiu-jitsu õppimise palju kergemaks. Olen käinud välismaal erinevates klubides ja veel ei ole kohanud kedagi, kes õpetaks nii hästi kui Priit seda teeb.

Kui populaarne  ala Eestis hetkel on ja paljud sellega tegelevad ?

Ala väga laialdaselt Eestis veel ei tunta, aga see on muutumas. Meie trenni saabub üha rohkem inimesi ja algkursused on väga populaarsed. Naistegrupi treenerina valmistab eriti suurt headmeelt, et üha rohkem neiusid leiab tee meie trenni. See pole alati olnud nii.

Brasiilia jiu-jitsutrenne pakkuvad suurimad klubid ongi 3D Treening Tallinnas ja Võimla Tartus. Lisaks tegeleb alaga ka hulgaliselt väiksemaid klubisid üle Eesti.

Ülevaadet algkursuste rahvarohkusest saab näha MMA ja Brasiilia jiu-jitsu gruppide soojendusest 3D Treeningus: https://www.facebook.com/pg/3DTreening/videos/?ref=page_internal

Kas EMi medal tuli sulle üllatusena ja kuidas nüüd natuke asja seedinuna enda võistluse kokku võtaksid?

Olin selleks ajaks lillat vööd kandnud vaid neli kuud. Vastased olid oluliselt kogenenumad ja võistelnud lillas vöötasemes minust kauem. Seega võis mind pidada pigem underdogiks.

Asjatult. Võitsin esimest vastast 20 sekundiga. Nii kiire võit väga hea vastase üle oli mulle suureks üllatuseks.

Tagantjärgi usun, et olin suuteline võitma ka järgmise matši. See oli isegi väga võidetav. Tegin paraku vigu, mida kogenud vastane – ta oli võitnud ka eelmised Euroopa meistrivõistlused- ära kasutas. See vastane võitiski EMi kuldmedali.

Võtsin osa ka avatud kaalust – sinna on oodatud vaid erinevate kaalukategooriate medalistid. Esimeses matšis (vastaseks kergekaalu hõbemedalist) tuli kiire käelukuga saavutatud võit, teises (vastaseks kukk-kaalu pronks) saabus võit punktidega (12-0), veerandfinaalis (keskkaalu ehk kaks kaaluklassi suurema kuldmedalisti vastu) saabus kaotus (0-3).

Tulemuseks oli oma kaalu (sulgkaal ehk -58,5 kg) pronksmedal. Mul on hea meel, aga ma ei ole rahul. Järgmine kord on eesmärgiks ei rohkem ega vähem kui kuld. Tean, et olen selleks võimeline.

Mis on veel sinu selle hooaja tähtsamad võistlused? Mida nendelt ootad?

Järgmine suurvõistlus toimub Roomas (Rome Open) ja Rootsis (Nordic Open), kuid hooaja tähtsaim on Euroopa meistrivõistlused no-gis (ilma kimonota, st maadlussärgis ja –pükstes).

Minu eesmärk on alati kuldmedal. Võitma lähen alati, ükskõik, kui kogenud ja kui paljude varasemate medalitega pärjatud on vastane.

Millised on sinu tulevikueesmärgid pikemas perspektiivis?

Kõige suurem eesmärk on jõuda ühel päeval musta vöötasemeni. Lisaks tahan jõuda maailmameistrivõistlustele ja anda ka seal endast kõik, et tuua koju kuldmedal.

Minu unistus on ühel hetkel olla täiskohaga treener ja samal ajal maailma suurvõistlustel võistelda. Väheoluline ei ole ka järelkasvu kasvatamine ja nende tippu viimine.

Karli Saar