Aivar Pohlak: Jalgpalli tõrjudes võtate oma lastelt võimaluse

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak selgitab FC Kuressaare ja ala arenguid ning edastab omavalitsustele sõnumi – jalgpalli tõrjudes võtate oma lastelt ühe olulise võimaluse.

Praegu Tammeka ümber toimuva valguses on üha sagedamini kerkinud Premium liiga juttude puhul esile ka FC Kuressaare nimi. Kuidas jalgpalliliit nende spekulatsioonide võimalikkust hindab?

Alustuseks märgiksin FC Kuressaare tegevjuhi Martti Puki eelmise nädala avaldust, kust ta ütles, et saarlased nagu ka muu Eesti jalgpalliüldsus ootavad Tammeka toimetulemist oma probleemidega. See siiras ütlus avaldas muljet.

Küsimuse juurde tagasi tulles vastaksin, et asjal on kaks poolt – Tammeka poolelt ütleksin, et Tartu klubi pole võimalik juhtida Saksamaalt, eriti kui rakendada sedavõrd riskantseid finantsstrateegiaid. Samas on Tartu klubi puudumine tipust terve Eesti jalgpalli probleem. FC Kuressaare poolt vaadates tuleb öelda, et klubi on viie kõrgliiga-aasta järel muutnud järsult strateegiat ja asunud taastama saarlastekeskset meeskonda ja meeskonnavaimu ehk siis astunud teadlikult sammu tagasi, mis tähendab, et juhul kui jalgpalliliit klubile Premium liiga kohta pakub, tuleb enne vastuse andmist hoolikalt mõelda.

Aga kui oluline on mängida üldse Premium liigas, olla seal viimaste seas ja võidelda püsimajäämise nimel. Esiliiga ei ole küll nii atraktiivne, kuid meeskond võitleks kõrgemate kohtade nimel ja saaks ka rohkem võite. Emotsioon oleks positiivsem nii mängijatel, kui publikul.

Spordi loogika seisneb tahtes mängida alati nii kõrgel tasemel kui võimalik. Ehk siis kui saavutatakse õigus osaleda Premium liigas, tuleks üldjuhul seda ka kasutada. Siit jäävad välja mõned erandjuhud, kus tehtavate ümberkorralduste põhjusel võib olla mõistlik kõnealusest loobuda ja ma ei välista, et hooaeg 2014 võib olla just selline.

FC Kuressaare on tegemas läbi olulist noorenduskuuri ja keskendub peamiselt saarlastele. Kas selles seisus oleks FC Kuressaare üldse Premium liigas konkurentsivõimeline?

Lisaksin siia juurde ka fakti, et peatreener on noor ja teeb tipptasemel debüüthooaega. Kõik kolm asjaolu koos ongi need, mille pealt tuleb klubi juhtidel teha oma otsus, kui võimalus kõrgeimal tasemel mängida tekib.

Kuhu peavad FC Kuressaares ettevõetud sammud viima, kas nii on võimalik kunagi Premium liigasse tagasi saada?

Saare identiteet on Eesti üks jõulisemaid ja viie kõrgliiga-aasta jooksul on see olnud üks klubi ümber käinud arutluste põhiteemasid. Ka minu isiklik arvamus on, et saarlasteta FC Kuressaarel ei ole suuremat sisu isegi mitte siis, kui nad Eesti meistriks tuleksid ja seda nii Saaremaa enda kui ka kogu Eesti jalgpalli jaoks. Mõned aastad tagasi tehtud klubisisesed ümberkorraldused noortetöö vallas peaks tooma mõne aasta pärast klubi esindusmeekonda suurema valiku potentsiaalseid kõrgliiga tasemel mängijaid kui seni ja kui me vaatame kasvõi saarlaste hulka Eesti võrkpallimaastikul ja loetleme üles Saaremaalt tippsporti jõudnud nimed, siis pole põhjust kahelda siit korraliku jalgpallimeeskona kokku saamise võimaluses. Eesti on küll väike, aga ka meie jalgpallikoondised vajavad nii erineva ellusuhtumise kui ka kultuuritaustaga mängijaid. Saarlaste potentsiaal on seni avamata.

Omadele toetumine tähendab tasemel noortetööd. Kas oled siin seisuga rahul?

Märkisin eespool muudatusi noortetöös, mis tähendas esimese põlvkonna saarlastest jalgpallurite siirdumist noortetreeneriteks, millega algas klubi arengus uus etapp. Igasugune areng käib samm-sammult, mis tähendab, et meeletut hüpet kirjeldatud muudatus kaasa ei too, aga kui esimesed Maikko (Mölder) ja Arli (Saar) käe all üles kasvanud poisid meesteklassi jõuavad, saab nende põhjal uuesti kurssi korrigeerida. Samas algab kõik ikkagi inimtüübist ja usun, et nimetatud treenerite isiksuslikud omadused tagavad parimate sportlasnatuuride tulemist ja jäämist jalgpalli juurde.

Klubi võib ju uusi gruppe ja lapsi juurde võtta, kuid selleks on vaja ka kohti, kus mängida ja harjutada. Hetkel ei saa jalgpallurid vist tingimustega rahul olla?

Tõsi, kuna jalgpalli mängiti Saaremaal enne möödunud sajandi 90ndate keskpaika vähe, siis on ka jalgpalliline infrastruktuur, ja seda just eriti Kuressaaare linnas, puudulik. Umbes tosin aastat tagasi jalgpalliliidu poolt rajatud kunstmuruväljakut hooldati halvasti ja ka uues spordihoones ei olnud jalgpall nii teretulnud kui võinuks. Endine tennisehall tundus mingil hetkel hea lahendusena, aga nüüd, kus ta on olnud rohkem maas kui kasutuses, tundub, et jalgpalli sinna saatmine oli pigem saarel üks enam kui mitte enim harrastatava spordiala pagendamine.

Hädasti oleks vaja renoveerida kunstmuruväljak ja leida ka sisetingimusi väiksemate laste talvisteks treeninguteks. Mõistagi on linnastaadioni renoveerimine suur asi, pikemas perspektiivis oleks vaja veel ühte kunstmuruväljakut või õigupoolest tribüünidega kunstmurustaadionit, kuhu saaks talveperioodil näiteks nn kupli peale panna. Täismõõtmetega halli jaoks Saaremaal vajadust ei näe, pigem oleks oluline korralik treeningkeskus, mis võiks asuda näiteks praeguse kunstmuruväljaku ja KG vahelisel alal. Ma ei kujuta ette, et jalgpalliturismi oleks võimalik Saaremaale tekitada talvel, küll aga on see vägagi reaalne suveperioodil.

Kui palju saaks ja kui palju oleks jalgpalliliit valmis uue kunstmuru rajamisse panustama?

Mis puudutab uut kunstmuruväljakut, siis oleme EJL eelarvesse planeerinud summa, mis võrdub 20% väljaku maksumusest ja raha asub igaks juhuks juba aastas 2014, hoolimata sellest, et meile teadaolevalt pole nimetatud investeering Kuressaare linna käesoleva aasta plaanides.

Rõõmustav on muidugi uue staadionimuru valmimine. Kergejõustiklased on juba kuulutanud, et nad toovad avavõistluseks kohale nimekad maailmastaarid. Kas ka jalgpalluritel on selles osas plaanid?

Tahame staadioni jalgpalli jaoks avada saarlastele kõige enam armastatud koondise mänguga suurima „vihavaenlase“ vastu. Pean silmas Saaremaa-Hiiumaa maavõistlust. Eesti maavõistluste raames peab Saaremaa koondis tänavu teisegi mängu, kui mõni päev enne jaani mängitakse kodus Harjumaaga. Selleks mänguks ilmselt linnastaadioni veel kasutada pole võimalik ja mõtleme Leisi staadioni peale.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et jalgpallil kui spordialal on lisaks laste vaba aega täitvale ja neid sportlikult arendavale tähendusele ka elukutse tähendus. Jalgpalluri töökohti on maailmas palju ja kindlasti on nende poiste hulk, kelle jaoks jalgpalluri amet üks väheseid haljale oksale jõudmise võimalusi, vägagi suur. Ütlen seda välja ka põhjusel, et omavalitsused taipaksid  – jalgpalli tõrjudes võtate oma lastelt ühe olulise võimaluse.