Eesti Jalgpallimeistrivõistluste teise liiga Lääne/lõuna tsoonis FC Kuressaare II üheksandaks tüürinud treener Sander Viira peab meeskonna suurimaks probleemiks mängijate suhtumist, sest on ainult paar meest, kellel on eesmärgid paigas ja nii tahab ta, et sihid jalgpallis oleks ka teistel selged.
„Olen rahul nendega, kes terve hooaja pingutasid ja nende areng on ikkagi nähtav,“ märkis Sander Viira, kes tõi tublimatena välja Alex Salongi ja Kristjan Mooratsi. „Teiste puhul pole trenni kogu aeg taga olnud ja areng jäi toppama. Kui alustasime, siis lootsin mängida hoopis teise koosseisuga. Panustasin palju Reiko Mäeorule, kes mängis aga kokku väga vähe mänge ja Mark-Kristjan Pitkalt lootsin ka palju. Nii mängisime hoopis teistsuguse tuumikuga, millega olin arvestanud. Mitmel mehel polnud kogemusi nii palju kui vaja, sest nad mängisid sellel tasemel alles esimest aastat.“
Sander Viira sõnul järgmisel aastal Premium liigas veel konkreetselt kellegiga siiski arvestada ei saa, sest hüpe teisest kõrgliigasse on nii suur. „Kui me oleks esiliigas, siis Kristjan võiks juba proovida, aga läheb veel natuke aega, kuigi tean, et isu on mõnel mehel suur,“ lausus ta.
Kokkuvõttes sai FC Kuressaare II 9 võidu, 3 viigi ja 14 kaotusega üheksanda koha. Sander Viira ütles, et koht kohaks, aga aastat alustati ja lõpetati korralikult, kuigi tulemus ei ole duubli puhul nii oluline. „Panustame ikka peamiselt mängijate arengusse,“ selgitas treener.
„Ettevalmistus läks meil hästi, kuna enamus tegi koos esindusmeeskonnaga trenni ja füüsiliselt olid mängijad heal tasemel. Algul olid kõik mängijad olemas ja tuli ka punkte, aga viienda-kuuenda mängu pealt hakkas laiskus kogunema nii koosseisu, kui mängu osas. Tulid veidi kehvemad tulemused ja osa poisse oli kadunud. Suvel on ikka mehi, kes kaovad erinevatel põhjustel ära ja eks kohusetundega on meil kehvasti.“
Sander Viira hinnangul pandi palju juurde just hooaja teises pooles, sest kui esimese ringiga saadi ainult 10, siis teise ringiga 20 punkti. „See näitab, et poisid on paremaks saanud ja eelkõige harjuti liigaga,“ selgitas ta.
„Sügisel tulid mitmed mehed tagasi ja USA-st lisandus Eerik Poopuu, kellega me võitsime sel aastal ikka päris palju punkte. Kui Eerikut polnud oli raskem ja ta oli meeskonnale kokkuvõttes tähtis mängumees,“ märkis Viira.
Ise löödi 26 mänguga 51 väravat, suuremad väravakütid olid Kristo Kallas 9, Eerik Poopuu, Mario Stern ja Maarek Suursaar 5 tabamusega, kusjuures kaks viimast osalesid väga vähestes mängudes. Nii sai Sander Viira tõdeda, et ründejõudu nappis. „See on probleem, aga õnneks on lisandumas 2003. aasta poisid Andero Kivi ja Raul Tahk, kellelt ootaks siin tõhusat panust,“ märkis treener.
Samas lasti endale lüüa 78 väravat ja vaid eelviimaseks jäänud Tõrva JK-le löödi sama palju. „Eks meil oli mänge, kus lasime liidritel endale palju lüüa, sest Viimsi sai kirja 15 ja Paide 12,“ lausus Sander Viira.
„Ei taha öelda, et juba enne mängu anti alla, sest pigem tooksin välja taseme vahe. See lõi välja ja eks mängus oli momente, kus oli raske pingutada, sest vastased olid oskustelt palju üle. Loomulikult tahaks, et me suudaks selliseid seise vältida.“
Treener Sander Viira järgmise hooaja suurim lootus on, et meeskonna tuumik jääb alles ja et ei oleks jälle suurt verevahetust, sest meeskonna puhul võtab kohanemine aega. „Tahaks, et saaks põhipundiga edasi minna,“ tunnistas ta.
„Neilt, kes ei saanud sel aastal niipalju anda ootaks, et nad võtaks end kokku ja seaks endale kõrgemad eesmärgid. Lisanduvad muidugi ka 2002. aasta poisid, kellel on ka vaja palju juurde panna. Kui kõik jätkavad, siis peaks mängijaid järgmisel aastal jaguma.“