Helgi käis viimasel nädalavahetusel võistlusreisil mandril. Karksi-Nuias toimusid 6.-7. juulil veteranide Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Helgi sai 6 kuldmedalit järgmistelt aladelt: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m ja 5000 m. Helgi võistles N75 vanuseklassis.
Esimesel päeval oli ilus päikseline kuid tuuline ilm. Helgi esimeseks alaks oli 100 m. Eesmärk oli joosta kiiremini kui aasta tagasi. Seekord läks isegi paremini, sest tuli koguni isiklik rekord tulemusega 22,07 sekundit. Helgil ei ole tavaliselt sprintide stardid hästi õnnestunud, sest neid saab nii harva joosta. Seekord harjutas Helgi ekstra starte nii päev enne võistlust kui võistlushommikul ja 100 m start läks suurepäraselt korda.
Teine ala oli 400 m jooks. Helgi lootis, et ehk suudab joosta selle hooaja parima tulemuse. Senine parim oli 1 min 57,02 sekundit. Jooksu algus oli kerge, sest tuul lükkas tagant. Jooksu teises pooles oli tugev vastutuul ja Helgi jõud rauges. Sellegipoolest tuli väga hea tulemus 1 min 57,91 sekundit.
Kolmas ala oli 1500 m jooks. Mis seal salata, sisimas oli soov joosta uus Eesti oma vanusegrupi rekord. 400 m ja 1500 m vahel oli paus ainult 30 minutit. Mõistusega võttes oli selge, et sellise väsimusega uut rekordit joosta ei jaksa.
Väsimus või mitte, see ei ole põhjuseks mitte proovida. Kui 300m oli joostud, siis oli sisuliselt juba võhm väljas ja selge, et rekordit ei tule. Helgi püüdis siiski rekordijooksu graafikus edasi liikuda, kuid see oli väga raske. Kui lõpuni jäi joosta veel 700 m, siis hakkas Helgi rekordigraafikust maha jääma. Helgi alla ei andnud ja pingutas lõpuni ning tulemuseks aeg 9 min 22,96 sekundit.
See on ligi 10 sekundit aeglasem kui rekordijooksu aeg. Peale jooksu oli pettumus ja väsimus. Hiljem võistluspäeva analüüsides oli tuju hea, sest tegelikult ei olegi ju mõeldav, et rekordit on võimalik joosta nii, et oled juba kaks võistlust samal päeval teinud ja oled väsinud. Kokkuvõttes läks esimene võistluspäev korda.
Teine võistluspäev algas 200 m jooksuga. Start läks edukalt. Ilm oli soe ja päikseline, puhus tugev tuul. Helgi eesmärk oli jooks võita. Staadionil tuul keerutas ja oli tugevamapoolne vastutuul, seepärast ajalist eesmärki ei seadnud.
Tavaliselt jookseb Helgi koos endast noorematega ja nii on keegi ees, kelle järgi püüda joosta. Seekord oli Helgi jooksus nii temast noorem kui vanem jooksja, kuid Helgi juhtis pikalt terve jooksu. Helgi võitis jooksu teise koha ees 8 sekundiga ja sellise võidu üle ei ole põhjust kurvastada või pettunud olla. Helgi aeg oli 52,11 sekundit.
Teise võistluspäeva teine ala oli 800 m jooks. 200 m ja 800 m vahel oli paus 30 minutit. Ega nii lühikese puhkusega ei ole lihtne joosta, kuid mis seal ikka, kui on soov võistelda ja ajakava on nii tehtud, siis tuleb hakkama saada.
800 m jooksus oli miinimum eesmärgiks joosta aeg alla 4 min 40 sekundi ehk siis kiiremini, kui samal võistlusel aasta tagasi. Teine eesmärk oli püüda joosta kiiremini kui selle hooaja parim aeg ehk 4 min 37,78 sekundit. Esimene eeemärk sai täidetud ja teine mitte, kuid aeg tuli väga ligilähedane hooaja parimale tulemusele. Helgi jooksis 800m tulemuseks 4 min 38,18 sekundit.
Teise päeva kolmas ala oli 5000 m jooks. 800 m ja 5000 m jooksu vahel pidi paus olema vaid 40 minutit. Helgi oli peale 800 m jooksu väga väsinud ja nägi väga kurnatud välja. Staadionil teised sportlased küsisid, et kas Helgi jookseb veel ka 5000 m.
Helgil olid tõesti loobumismõtted peas. Ilm oli palav, suu kuivas, jalad olid nõrgad ja soov oli puhata. Appi tuli halb ilm. 5000 m start lükati edasi, sest hakkas paduvihma sadama koos äikese ja müristamisega. Helgi rõõmuks kujunes 800 m ja 5000 m vaheliseks puhkepausiks tänu halvale ilmale 60 minutit. Sellisest pausist piisas.
Soe ja päikseline ilm oli asendunud tänu müristamisele külma ilmaga ja see oli väga hea. 5000 m jooksu ajal sadas kerget vihma, kuid see ei seganud kuidagi jooksmist. Tuul keerutas staadionil ja kohati olid väga tugevad tuuleiilid. Helgi peamine eesmärk oli jooks lõpetada ja finishisse jõuda. Helgi teine eesmärk oli joosta kiirem aeg kui aasta tagasi samadel võistlustel ehk kiiremini kui 36 min 42,83 sekundit.
Selleks oli vaja iga 100 m joosta ajaga 44 sekundit. Sellise jooksuplaaniga läkski Helgi jooksma, sest arvas, kui aasta tagasi suutis sedasi joosta, siis küllap suudab ka sel aastal. 5000m jooks oli teise võistluspäeva kolmas ala ja eesmärgiks ei olnud anda endast maksimum, sest selline pingutus oleks olnud liiga suur ja kaasneks risk tervist kahjustada. Jooksu algus oli väga kerge ja tuli ennast tagasi hoida.
5000 m on piisavalt pikk maa, et kui algul joosta liiga kiirelt, siis ei pruugi lõpus jõudu jätkuda. Umbes poolel maal oli juba raskem joosta ja kergusest ei olnud midagi alles. Helgile elasid teised sportlased staadionil kaasa ja uskumatu, kui hästi teiste sportlaste positiivsed hüüded motiveerivad ja jõudu annavad. Helgi jooksis ideaalse jooksu, sest iga järgnev kilomeeter oli eelmisest mõni sekund kiirem. Viimasel kilomeetril leidis Helgi veelgi rohkem jõudu, et kiirust lisada. Helgi lõpuajaks tuli 35 min 50,44 sekundit. Selle tubli saavutusega oli teine võistluspäev läbi.
Vahel on vahetult peale võistlust pettumuse tunne või tekivad negatiivsed mõtted, et miks ma küll paremini ei suutnud joosta. Päev peale kahte võistluspäeva ja kuut võistlust tundub saavutatu uskumatu. Kuidas ma küll suutsin.
Teised tulemused
N40
1500 m: 1. Liina Tabri 5.35,20. 5000 m: 1. Liina Tabri 21.13,64.
M50
800 m: 2. Rain Jano 2.17,35. 1500 m: 1. Rain Jano 4.46,5.
M85
100 m: 1. Paavo Vara 20,35. 200 m: 1. Paav Vara 44,76. 400 m: 1. Paavo Vara 1.48,73. 800 m: 1. Paavo Vara 4.38,62. Kaugushüpe: 1. Paavo Vara 2.47.