Toomas Jasmin: olen valmis asuma meeste treeneriks

Saaremaal oma treenerikarjääri alustanud ja suurele osale praegu Eesti võrkpallis ilma tegevatele saarlastele võrkpalli põhitõed selgeks teinud Toomas Jasmin, tegutseb juba mitu aastat Pärnu VK juures noorte treenerina. Lisaks oli ta viis aastat Pärnu VK meeskonna abitreener.

Viimane hooaeg ainult noortele keskendunud treener ei oska öelda, mida tulevik toob, kuid arvab, et on valmis kunagi juhendama mõnda täiskasvanute meeskonda ka peatreenerina. Hetkel on tema prioriteediks siiski järelkasv ja lisaks tööle Pärnus on Toomas Jasmin tegev ka noortekoondiste juures.

Sul on palju erinevaid treeninggruppe. Milline sinu tavaline päevakava võrkpallisaalis välja näeb?

Trennid algavad kell 15.00 algajate trenniga ja lõpevad kell 19.00 vanemate poistega. Algajatest kuni A klassi poisteni käib trennis umbes 50 poissi. Kuna A ja B klassi poiste tase lubas hakata sügisest mängima esiliigat, siis loobusin see hooaeg põhimeeskonna abitreeneri ametist, sest ajaliselt ei oleks see võimalik.

Kui tuleval hooajal võimaldatakse poistel jätkata esiliigas, siis jätkan samamoodi. Noorte jaoks pean seda kogemust ülioluliseks üleminekuks noorteklassist meeste klassi. Hetkel on Pärnus head  noorte aastakäigud ja nende arengu jaoks on vaja vähemalt kaks hooaega veel esiliigat mängida.

Olid viis aastat Pärnu meeskonna abitreener. Millised olid sinu peamised ülesanded Urmas Tali ja Avo Keele abilisena?

Kolm hooaega Urmas Tali ja kaks hooaega Avo Keele kõrval töötades andsid mulle juurde väga palju enesekindlust. Mõlema treeneri puhul olid minu ülesanded samad- jooksvalt mängu ajal oma meeskonna mängupildi ülesmärkimine. Infot andsin rohkem sidemängijatele nende tõstete jaotuse kohta, aga suhtlesin ka teiste mängijatega, kui nägin nende tegevuses vajakajäämisi.

Pigem hoidsin joont, et ütlen vähem, aga vajalikul hetkel olulise. Kui nägin, et midagi oleks vaja mängus muuta, andsin peatreenerile sellest teada, aga lõplik otsus jäi siiski pealikule. Mõlema treeneri kõrvalt õppides olen saanud eluks ja edaspidiseks tööks noortega hindamatu kogemuse.

Näed enda juhendatavates noorte gruppides hetkel ka erilisi talente, kes võiksid lähiaastatel Eesti rahvuskoondises kanda kinnitada?

Mul on hetkel palju talendikaid poisse. Loomulikult loodan ja soovin, et paljud neist tulevikus esindaksid rahvusmeeskonda. Seda, kes kui kaugele jõuab, näitab aeg ja poiste pühendumus asjasse. Mina teen endast kõik oleneva, et need noored, kes on endale võrkpallis kõrged eesmärgid seadnud, jõuaksid oma unistustele võimalikult lähedale.

Milliseid saavutusi hindad oma senises treenerikarjääris kõige kõrgemalt?

On olnud väga magusaid võite ja kibedaid kaotusi. Olen treenerina õppinud mõlematest. Korra õpid heast võidust rohkem ja teinekord jälle valusast kaotusest. Põhiline, et protsess toimuks ja käiks pidev areng positiivsuses suunas, olenemata mängu tulemusest. Ei tookski välja eraldi saavutatud head,, sest häid mänge on olnud sama palju, kui kehvasid.

Arvan, et seal peakski püsima tasakaal. Olin õnnelik, kui võitsime Saaremaa poistega, kui võidan Pärnu omadega või noortekoondisega. Samas hoian ennast kahe jalaga maapeal, sest miski pole igavene- nagu elu meie ümber käib lainetega, on sama ka spordis. Üks hooaeg oled võidukas, teine jälle mitte. Isiklikult arvan, et treeneritöös on oluline kannatlikkus, suurema pildi nägemine ja töö seatud eesmärkide suhtes.

Sinu käe alt on tulnud mitmed hetkel ilma tegevad Saaremaa võrkpallurid. Kndlasti on olnud sinu panus selles suur, aga oskad veel välja tuua põhjuseid, kuidas Saaremaalt pidevalt nii talendikaid mängijaid tuleb?

Saaremaa poiste edu üle olen äärmiselt õnnelik. Peamiseks edu põhjuseks pean kõikide poiste puhul osalemist noortekoondistes ja noorteklassis esiliigas mängimist. Sealt saadavad kogemused on hindamatud. Samuti ei saa unustada, et enamus poisse suundus gümnaasiumiõpinguteks Audentesesse, kus treenisid kaks korda päevas.

Noorte mängijate puhul tuleb teha õigeid otsuseid õigel ajal, eriti kui on tegu andekate noortega. Seal mängib treener väga suurt rolli. Saaremaa poiste puhul arvan, et vajutasin õigel hetkel õiget nuppu. Tulevikku vaadates näen ka edaspidi Saaremaalt sirgumas andekaid noori võrkpallureid. Hetkel Saaremaal tegutsev noorte treener Asko Esna teeb oma tööd väga pühendunult ja suure südamega. Seda on kõrvalt rõõm näha!

Oled mõelnud ka, et tulevikus võiksid olla mõne meeste võistkonna peatreener või pole see eesmärk omaette ja sulle meeldibki rohkem noori kasvatada?

Me ei tea kunagi, mis suuna elu võib üks hetk võtta. Kui aastaid tagasi arvasin, et ei hakka kunagi meeskonna peatreeneriks ja jään ainult noori õpetama, siis nüüd arvan teisiti. Enesekindlus kasvas meeskonna teise treenerina töötades ja  usun, et nüüd saaksin juba vastutusega hakkama. Hetkel olen noorte treener ja üritan anda endast seal parima. Kas tulevikus hakkan mõnda meeskonda juhendama, näitab aeg.

Oskad välja tuua enda tugevused ja nõrkused treenerina?

Minu tugevustest ja nõrkustest oskavad minu käe all mänginud mängijad ehk kõige paremini rääkida. Ise olen enda suhtes üsnagi kriitiline. Peale mängu analüüsin alati enda tegevuse üle, mis sai õigesti tehtud ja mis valesti. Ideaalne pole meist keegi ja  teinekord tuleb ette, kus minu sekkumine kallutab mängu hoopis teisele poole.

Pärast mängu oleme kõik targad, mis oleks võinud teisiti teha. Treeneri tugevuse määraki ära see, et on õigel ajal vastu võetud õiged otsused- see tuleb aastatepikkuse kogemusega. Saaremaal oma treenerikarjääri alustades arenesin koos poistega mäng-mängult. Elukestev areng inimese ja treenerina käib mul siiani iga päev edasi. Aeg- ajalt võiksin endale rohkem präänikut jagada küll!

Mida nüüdseks juba legendaarse treeneri Avo Keele kõrval töötades kõige rohkem õppisid?

Ilmselt kõige rohkem seda, kuidas pingelistes geimi lõppudes säilitada rahu ja jääda tasakaalukaks. Suur oht on, et liialt mängus sees olles kaob ära mängu lugemine treeneri poolt ja tahtmine ületab kaine mõistuse. Saaremaal olles olin kindlasti emotsionaalsem, nüüd põlen sisemiselt rohkem. Ei teagi kumb parem variant on, tervisele on mõlemad kahjulikud.

Mängisid ka ise noorena võrkpalli, kuid läbimurret tippu siiski ei õnnestunud teha. Mille taha peamiselt võis jääda edukas mängijakarjäär?

Noorteklassis esindasin Saaremaad kuni B-klassi esimese aasta lõpuni. Sealt edasi siirdusin Pärnusse ja mängisin seal kuni A-klassi lõpuni. Miks läbimurret ei toimunud sealt edasi tippu, tuleb küsida minu tolleaegselt treenerilt Oleg Lazarevilt. Mängisin noorteklassis nurgaründaja kohta, noortekoondises liberot.

Libero koha peal ei tundnud ise ennast mugavalt. Isiklikult arvan, et sidena mängiksin veel siiamaani. Aga need olid tollel ajal treeneri otsused ja ma aktsepteerisin neid täielikult. Tagantjärgi olen õnnelik, et kõik on läinud nii nagu on. Ei vaata minevikku, ega nuta taga, mis oleks võinud olla, kui oleks tehtud teised otsused. Kõik on nii nagu peab olema ja tunnen sellest rõõmu.

Hiljuti tekkis poleemika, et korvpall ja jalgpall võtavad suurema osa lapsi enda trennidesse ja võrkpallile jäävad tühjad pihud. Kuidas sina seda teemat kommenteeriksid?

Arvan, et ka edaspidi võtavad korvpall ja jalgpall enamus lapsi enda trennidesse, sinna pole midagi parata. Lepime sellega, mis olemas on ja üritame sealt parima välja pigistada. Kindlasti on pilt piirkonniti erinev ja sellest ka taolised sõnavõtud. Pigem on asi kinni kohalikus mastaabis ala eestvedajates ja treenerites, samuti ka lastevanemate teadlikkuses.

Milliseks hindad Eesti võrkpallikoondise võimalusi maikuus toimuval MM- valikturniiril?

Valikturniiri vastastest Venemaa, Kosovo, Montenegro, Rumeenia ja Ungari pole ükski lihtne pähkel, mida katki hammustada. Loodan, et need mängud toovad rahva saali ja edu korral saame äkki edaspidi rääkida ka ala populaarsuse kasvust.

Karli Saar