Esimesed Saarte mängud toimusid 1985. aasta 18. – 24. juulini Isle of Manil ja seega tähistavad need rahvusvahelised maailma saarlasi ühendavad spordivõistlused oma 35 juubelit. Saarlased osalesid esimest korda 1991. aastal Ahvenamaal.
Pärast umbes kaheaastast kavandamist ja ettevalmistamist, rääkimata lugematutest komitee koosolekutest, oli korraldajatele kergendus, kui 15 saare esindused teiste hulgas Aafrika rannikult St. Helena võistkond saabusid meritsi ja õhuteega Isle of Manile.
Mani saare valitsussekretär Peter Hulme esitas õnnitluste telegrammi, milles oli kirjas: „Õnnitleme ääremaade merepiirkondade konverentsi ja selle saarte komisjoni. Kõik edu soovid sellele tähelepanuväärsele katsele edendada uusi sidemeid Euroopa piirkondade vahel.”
Majutus
Mani saare valitsuse pühendumus ja helde rahastamine selle spordisündmuse osas avaldasid olulist mõju külalismeeskondade majutuskuludele. Täitevkomitee otsustas, et igale 14 saarest pakutakse tasuta majutust kuni 50 liikmele. See moodustas 36 000 naela mängude korraldamise kogukuludest, mis moodustasid 70 000 naelsterlingit, millele lisandus 2000 naelsterlingit kohaliku sponsorluse kaudu. See oli mõeldud hea tahte žestina ega olnud mingil viisil ette nähtud pretsedendi loomiseks, sest planeerimise selle etapis ei olnud teada, kas toimuvad ka järgmised Saarte mängud.
Kõik meeskonnad majutati hotellides, mis asusid Douglase mere ääres, jalutuskäigu kaugusel Summerlandi vabaajakompleksist, mis oli ideaalne koht kohtumispaigaks või mängude poodidest suveniiride ostmiseks. Mängude tõrgeteta toimimisele aitas kaasa tõhus transpordikorraldus.
Korraldajad tõdesid, et mängunädalat peaksid nautima ka kogukonna liikmed ning tehti kõik endast olenev, et julgustada kohalike inimeste osalust ning seega oli sissepääs kõigisse spordipaikadesse tasuta ning rahvamass andiski oma panuse atmosfääri ja põnevuse loomisse.
Neljapäev, 18. juuli
Kell 19.30 kogunesid kõik võistkonnad ja ametnikud Summerlandi Piazza tasemele, et nautida Mani saare spordinõukogu vastuvõttu. Saabumisel väljastati võistkonna mänedžeridele teabepakett, mis sisaldas iga võistleja ja ametniku isikupärast isikumärki, spordiaasta vimplit, esitlusele kleebitud ümbrikku (allpool) siidimärgiga, mis kujutas seitset spordiala ja 1985. aasta mängude suveniiriprogrammi.
Mõte korraldada need Saarte mängud meie spordiaasta raames ja tuua meid kõiki kokku on suurepärane. Olen kindel, et need saavutavad suurt edu ja neid juhitakse tõelises nautimise-, sõpruse- ja hea spordimeele vaimus. Samal ajal saame teada palju üksteise saare kodude ajaloost, traditsioonidest ja tavadest. Te kõik saate jagada seda vastastikust tunnustust ja arusaamist saare elust, mis tõmbab kõik saarlased kokku väga erilise sõpruse sidemega. Õnnitlen kõiki nende mängude võimalikuks tegemisel. Loodan, et teil kõigil on meie keskel väga õnnelik aeg ja soovin kõigile võistlejatele edu nende püüdlustes. ”
Avatseremoonia
Kõik võistkonnad kogunesid mereterminali ja paigutati peagi paraadi järjekorda. Mani saare massiansambleid dirigeerisid major Thirtle ja Gordon Astill. Täpselt kell 14 marssis võistkondade paraad mööda promenaadi ansamblite mängitavate marsside kõlades.
15 võistkonda olid paraadil paigutatud tähestikulises järjekorras, kõige ees Ahvenamaa ja taga võõrustaja Mani saar.
Igat saart juhtis maailmameistrivõistluste liige Rushen Majorettes, kellel oli viitade tahvel, millel oli näidatud järgnenud saare võistkonna nimi ja siis tema taga asus saare lipukandja, kandes uhkusega nende riigilippu.
See oli tõeliselt päikesepaisteline avavaatus, suurepärane värviline vaatepilt täiuslikul suvepäeval, mil lipud lehvisid kerge tuule käes ning seda ainulaadset paraadi jälgisid tuhanded kohalikud elanikud ja külastajad, kes selgelt olid vaimustatud sadadest sportlastest, kes mööda promenaadi liikusid ja mitte alati ei teatud osalenud saarte geograafilist asukohta!
Seejärel esitas bänd kiirelt riigihümni, kui saabusid tema ekstsellents leitnantkuberner Sir Nigel Cecil ja Lady Cecil. Neil kohtus esimees Noel Cringlega ja siis mindi edasi aiapaviljonis asuvale platvormile, mis oli selleks puhuks lilledega kaunilt kaunistatud.
Soojas päikesepaistes lõõgastavaid rahvahulki lõbustasid erinevad kohalikud artistid, Fääri saarte meeste ja naiste võimlemistrupid, koolilapsed andsid etendus Mani saare traditsioonilistest tantsudest ja Glenfaba daamide koor vaimustas publikut.
Sportlasdelegatsioonid lähenesid Villa Marina sissepääsule ning rongkäik liikus avarasse ja atraktiivsesse aeda, kulgedes platvormi ees, kus lipukandjad tervitasid leitnantkuberneri. Suurepärase kommentaari andis Peter Kneale, kes teatas iga võistkonna saabumisel lipu kandja ja meeskonnajuhi nime, samuti spordialad, milles meeskond osaleb. Rahvas vastas kõva hurraaga ja aplausi saatel, tervitades kõiki külastajaid tõeliselt soojalt.
Võistkonnad rivistusid poolringis platvormipoolse külje poole ja seejärel tervitas mängude komitee esimees Noel Cringle kõiki võistlejaid ja ametnikke Mani saarel ning kutsus leitnantkuberneri Sir Nigel Cecili, et ametlikult avada esimesed Saarte mängud.
Ta avaldas heameelt Mani saarel peetavate mängude üle ja teatas, et oma mereväelase karjääri jooksul on ta külastanud kõiki 15 saart, kes mängudel võistlevad. Ta oli kindel, et mängud viiakse läbi tõelises sõpruse ja hea spordimeele vaimus ning soovis edu kõigile mängudes osalejatele. Seejärel kuulutas ta esimesed Saarte mängud ametlikult avatuks!
Mani võistkonna liige Sian Pilling andis seejärel kõigi võistlejate nimel vande: „Me teatame, et võtame osa tõelises spordivaimus, tunnustades neid reguleerivaid reegleid ja soovime nendel osaleda meie saarte auks ja spordi kuulsuseks.“
Seejärel tõmmati uus Saarte mängude lipp esimest korda vardasse härra George Isade poolt. Seda lippu heisatakse nüüd Saarte mängudel iga kahe aasta tagant. Tseremoonia ajal laulis Christine Wildi teatrikool, mis oli riietatud kostüümidega kogu maailmast, esitati laule „Õpeta maailm laulma” ja „Maailma lapsed ühendavad.” Enne platvormilt lahkumist kinkis leitnantkuberner leitnantkubernerile suurepärase kristallklaasi.
Avatseremoonia lõpetati Mani riigihümni “0 meie sünnimaad” laulmisega. Ja nii saigi mängudele täiuslik algus, õnnistatud hea ilma ja muljetavaldava avamisega, mis kõigile meeldis. Mängude algus oli nüüd valmis.
Reede õhtul algasid võistlused sulgpallis, naiste võrkpallis ja 50 km pikkuse jalgrattasõiduga Castletownis.
Laupäev, 20. juuli
Sel ajal, kui saare erinevates osades toimus täielik spordiprogramm, kutsuti meeskonnajuhid raekojas toimuvale vastuvõtule, kus külalisi tervitas Douglase linna volikogu liige A. Duggan. Pärast suupisteid oli tavapärane külastajate raamatusse allkirjade panemine ja fotosessioon. Sel õhtul toimus Mani iidses pealinnas Castletownis Rusheni lossis meeskonnajuhtide ja ametnike suurejooneline vastuvõtt. See suurepärane loss pärineb Norra aegadest.
Mani saare noortebändi taustamuusika saatel kutsuti liikmeid banketisaalis nautima head toitu ja veini. Toitlustusettevõte kandis tabavalt nimetust „Capable Cooks“ ning kokku oli tarbimiseks umbes 24 kasti punast ja valget veini ning määramata arv karastusjooke.
Õhtu üheks tunnusjooneks oli tänaseks juba tavapäraseks saanud võistkonnajuhtide vaheline kingituste näiteks lipsude, heraldiliste kilpide, rinnamärkide, raamatute ja kirjanduse jms eksootiliste kingituste vahetamine.
Teisipäev, 23. juuli
Esimene võistkonnajuhtide ärikohtumine peeti Douglase Palace hotellis. Oli väga selge, et esimesed Saarte mängud olid olnud edukad ja arutelud toimusid peamiselt edasise arengu teemal ning selle üle, kuidas kõige paremini luua püsiv struktuur, et tagada mängude jätkumine ka tulevikus.
Seejärel esitas Mani saare esindaja Geoffrey Corlett ametlikult ettepaneku, et see kohtumine nõustuks Saarte mängude liidu loomisega. See ettepanek võeti vastu ühehäälselt. Lepiti kokku, et mängud toimuvad iga kahe aasta tagant. Koosolekul tervitati Owen le Vallee ettepanekut korraldada 1987. aasta mängud Guernseyl tingimusel, et valitsus saab rahalist toetust. Seda pakkumist hinnati kõrgelt, kuna see tagas järjepidevuse, mis oli sel ajal oluline.
Lõpuks tegi Shetlandi esindaja John Nicholson ettepaneku, et assotsiatsiooni peakorter peaks jääma Mani saarele.
Lõputseremoonia
Mängude korralduskomitee otsustas väga targalt, et see tseremoonia ei tohiks kesta kauem kui 15 minutit! Emotsionaalses lõpukõnes tänas juhataja Noel Cringle kõiki saari võistlemast nii sõbralikult ja sportlikult. Seejärel teatas ta varem sel päeval võistkonnajuhtide ärikohtumisel vastu võetud otsusest, et Saarte mängude liidu asutamine lepiti üksmeelselt kokku ja järgmised mängud peetakse Guernseyl 1987. aastal. Teadet tervitati rõõmuhõisetega!
Edukaim saar oli Isle of Man, kelle sportlased võitsid 25 kuld-, 20 hõbe- ja 25 pronksmedalit. Püha Jaani käsitööliste valmistatud ja nende poolt annetatud spetsiaalne kristallvaas kingiti direktori Cohn Defoixi poolt St. Helena võitskonna mänedžerile Bobby Essexile tunnustades seda, et nad olid teinud osalemiseks umbes 5000 miili pikkuse reisi.
Seejärel langetati tseremoniaalselt mängude lipp ja anti üle, et tõsta see uuesti üles Guernseyl toimuvate teiste mängu avatseremoonial.
Seejärel oli kõigile nauditav pidu- ja karnevaliaeg koos laulmise, tantsimise ja õnnelike saarlaste meelelahutusega. Kuid kõik head asjad peavad lõppema ja õhtu lõppes sellega, et Lido säravad laserid vilgutasid seda teadet – Hüvastijätmine sõpradega – Kohtumiseni Guernsey 1987 ”.
Ootame oma meeskonda inimest, kes armastab sporti. Pakume võimalust teha samm spordiajakirjandusse ja hakata portaalis saaremaasport.ee vahendama maakonna sportlaste tegemisi. Väike samm võib viia suureni. Kui oled huvitatud võta ühendust telefonil 56 47 39 60.
Ootame oma meeskonda inimest, kes soovib ja oskab tegeleda reklaamimüügiga. Kui oled huvitatud, siis portaal saaremaasport.ee on just sinu jaoks. Võta ühendust telefonil 56 47 39 60.
