Mikk Tuisu rekordhüpet keegi kaamerga ei jäädvustanud kuid ilusate ja „madalamate“ nii 12 meetriste hüpete ajal teeb Tuisk ka mõne triki. Näiteks võtab laua jalast ja paneb tagasi. Aet Meerits
Helga nimeline torm aitas kaasa sellele, et saarlased kinnitasid enda nimele Eesti lohesurfi rekordid nii kiiruses kui ka kõrguses.
Pühapäevane päev Saaremaa läänerannikul Lahetagusel oli tormiline. Nii otseses mõttes kus tuul puhus 15-23 m/s, kui ka lohesurfi tulemuste suhtes. Kaur Filippov (Miniloots) uuendas nimelt enda nimel olevat Eesti kiirusrekordit 85,94 km/m ning Mikk Tuisk (Saaremaa Lohesurf) tegi Eestis seni kõrgeima registreeritud õhulennu mis viis mehe 16,9 meetri kõrgusele. Filippovi rekordi näol peaks olema tegemist Eestis üleüldse tuule jõul vee peal kiireima liikumisega läbi aegade (jää peal liigutakse kiiremini – R.V).
Kiiruste püüdmises on Filippov juba vana tegija. Tema sai esimesena Eestis kätte ka 80 km/h piiri, seejärel viis ta rekordi üle 85 km/h ning eile jäi napilt puudu 86-st kilomeetrist tunnis. Salme koolis õpetajana töötav Filippov ise ütles, et hea tulemuse tõi tugevuse kohta suhteliselt ühtlane olnud tuul ning värskelt avastatud sõidupaik.
Nimelt on kiirussõitudeks vaja leida paiku, kus on sile vesi. Sellised kohad on näiteks pisikeste neemede, liivasaarte või kasvõi väina tammi taga. Üleval puhub lohe jaoks piisav tuul kuid all võtab takistus mingil osal veealast laine kinni.
Lahetaguse paik sai avastatud alles laupäeval ning seda tänu sellele, et veetase oli nii kõrge. Tavaliselt on seal vaid kivid ning sõita pole võimalik. Filippov märkis ka seda, et tema jaoks oli üldiselt tegemist hea päevaga. „Tegin 10 sõitu ja neist viis oli üle 80 km/h,“ ütles ta, et sellist minekut pole enne olnud. Eesti surfarite jaoks maagilise piiri – 80 km/h sõitis taaskord üle ka Rein Koltšuk, kes sai kiiruseks 82,72 km/h. Saarlased hoiavad sellega ka Eesti edetabelis vastavalt esimest ja kolmandat kohta.
Hüppe kõrgust mõõdavad surfarid spetsiaalse seadmega, mis kinnitatakse lauale. Maailmas on tehtud nendel andmetel ka üle 20 meetri kõrguseid hüppeid, kuid Eestis Mikk Tuisu õhulennu kõrgust seni ametlikult pole kätte saadud. Tuisk ise arvab, et ta on ka kõrgemale hüpanud kuid see on vaid selline tunnetuslik „oleks“. Tuisu seekordne rekordõhulend kestis 6,5 sekundit. Võrdluseks võib tuua, et Smuuli elamurajoonis asuvad „punased viiesed“ ehk siis viiekordsed majad on ligikaudu 15 m kõrged. Seega lendas 62,5 kilo kaaluv Tuisk julgelt üle nende majade. Huvilistele võib öelda, et Tuisk kasutas sõitmiseks surfilohet suurusega 7 ruutmeetrit, mis tema sõnul oli väga-väga ülepurjestuses. Võrdluseks võib tuua, et tavalistel keskmistel surfipäevadel kasutatakse sõitmiseks 9-12 ruutmeetri suurusi lohesid. Mida vaiksem tuul, seda suurem. Rannas võib kohata ka 17 ruutmeetrisi surfilohesid.
Tuisk ise arvas oma, et üle 10 meetri on juba korralik hüpe. „Eestis aetakse 15 meetrit taga, mis on väga hea hüpe siis minu see 16,9 on juba eriti hea,“ tõi ta näiteid.
Kõrgustesse lennanud Tuisk ütles, et ega sellise tormiga hüpata pole naljaasi. Ega Päästeametki ilmaasjate ei soovitanud tormi ajal lohesurfiga tegelemist. Juba aastaid surfanud Tuisk märkis, et üleval tuleb jälgida hüpet ja lohet. „Natuke saab ikka ringi ka vaadata,“ rääkis ta. Kui tuul on ühtlane ja lennatakse nii 12 ja natuke peale siis saab tema sõnul ikka korralikult ümbrust uurida ning näiteks trikitades laua jalgade küljest ära võtta ja tagasi panna.
„Pühapäeval tõesti väga nautida ei saanud,“ nentis ta.
Raul Vinni
Ootame oma meeskonda inimest, kes armastab sporti. Pakume võimalust teha samm spordiajakirjandusse ja hakata portaalis saaremaasport.ee vahendama maakonna sportlaste tegemisi. Väike samm võib viia suureni. Kui oled huvitatud võta ühendust telefonil 56 47 39 60.
Ootame oma meeskonda inimest, kes soovib ja oskab tegeleda reklaamimüügiga. Kui oled huvitatud, siis portaal saaremaasport.ee on just sinu jaoks. Võta ühendust telefonil 56 47 39 60.
