Helgi Kuusk jooksis Londonis uue Eesti rekordi ja saabus koju hõbemedalitega

Helgi Kuusk käis võistlusreisil Londonis, kus toimusid Ühendkuningriigi Veteransportlaste kergejõustiku avatud sisemeistrivõistlused. Võistlused toimusid 22.-23. veebruaril 2025.

22. veebruaril jooksis Helgi 800 m ja sai teise koha. Jooksu võitis kohalik ja samas ka maailma jooksukuulsus, kes jooksis uue maailma 800 m rekordi N75 vanuseklassis.

23. veebruaril võistles Helgi 60 m distantsil, kus sai 4. koha; 1500 m distantsil, kus sai 2. koha ja 400 m distantsil, kus sai samuti 2. koha. 1500 m jooksu võitja jooksis uue maailmarekordi N75 vanuseklassis. Helgi jooksis samas uue 1500 m Eesti rekordi N75 vanuseklassis.

 Võistlused toimusid Lee Valley spordikeskuses, mis asub Londoni kesklinnast ligi 18 km kaugusel. Spordikompleks on väga suur ja seal saab harrastada nii jääsporti, kergejõustikualasid, tennist jm. Helgi kasutas vaid 200 m pikkuse siserajaga areeni ja siseareeni kõrval olevat täismõõtmetes 400 m ringipikkusega välisstaadioni, kus oli mugav soojendust teha enne siseareenil võistlemist.

 Helgi 800 m jooks läks nagu ikka, ei midagi eriti suurepärast ja samas midagi halba ka ei olnud. Helgi ees oli üks teine jooksja, kes alustas jooksu liiga kiiresti enda kohta ja kelle jooksutempo vajus aeglasemaks. Helgi jäi kuidagi selle jooksja selja taha pidama ja kui Helgi ees olev jooksja aeglustas, siis Helgi aeglustas koos temaga. Lõpusirgel Helgi mõõdus enda ees olevast jooksjast ja saavutas 2. koha.

Helgi lõpuaeg ei olnud super hea, mis tegi kurvaks ja tekitas pettumust. Treenitud oli korralikult ja Helgi vorm oli hea, kuid võistlustulemus seda head vormi ei näidanud. Esimese võistluspäeva õhtul magama minnes olid peas kõhklused, et kas ma olen ikka tugev ja kuhu jäi 800 m parem tulemus.

 Teine võistluspäev algas Helgi jaoks 60 m sprindiga. Sprindis on stardist minema saamine kõige tähtsam. Peale 800 m jooksu harjutas Helgi ekstra järgmise päeva 60 m jooksuks starte. Ka 60 m võistlushommikul harjutas Helgi ekstra starte, et stardist kiirelt minema saada. Mis juhtus 60 m võistlusel? Helgi jäi stardis seisma kui stardipauk käis ja enam endaga võrdset teist jooksjat kinni püüda ei suutnud, kuid ühe jooksja püüdis Helgi siiski kinni ja läks temast mõõda. Kokkuvõttes 4. koht. 60m jooks ebaõnnestus seega täiesti, sest kui ikka stardist minema ei saa koos teistega, siis ei saa jooksu õnnestunuks pidada.

 Kaks võistlust oli nüüdseks tehtud ja Helgi jaoks kõige tähtsam ala ehk 1500 m oli veel ees. Emotsioonid olid peale 60 m pigem negatiivsed. Emotsioonid tuli positiivseks muuta ja endale meelde tuletada, et jaanuari ja veebruari treeningud on väga hästi läinud ja et Helgi on väga tugev ja kiire ja suudab väga hästi 1500 m joosta.

Treeningute põhjal sai arvata, et Helgi suudab 1500 m joosta alla 9 min. See, et Helgi suudab joosta uue Eesti 1500 m rekordi N75 vanuseklassis oli kindel, küsimus oli ainult, et mis on uuteks rekordinumbriteks. Eelmine rekord oli samuti Helgi nimel ja joostud eelmise aasta augustis Rootsis maailmameistrivõistlustel ajaga 9 min 12 sek.

Helgil oli enne 1500 m jooksu närv sees ja jaladki värisesid ning kahtluseuss näris sees. Helgi mõtles positiivselt ja oli enesekindel, siiski oli meeles eelmise päeva 800 m jooks, mis ei tulnud välja nii nagu Helgi soovis.

Helgi vorm oli hea, kuid siiski oli ees teadmatus, et kuidas läheb. Helgil oli 1500m jooksu ees nii suur närv, et jooksu algus läks palju kiiremalt kui Helgi plaanis. Samas võiks öelda kogu 1500 m jooksu kohta, et see kulges väga ideaalselt. Helgi saavutas esimese 200m-ga Eesti rekordi ees edu ja seda edu enam käest ei andnud. Helgi jooksis kogu jooksu ühtlaselt ja suutis lõpus veelgi kiirendada.

Tulemuseks uus N75 vauseklassi Eesti rekord ja jooksjate keeles võib öelda, et Helgi jooksis uude minutisse. Helgi aeg oli alla 9 minuti. Kui see võistlus oli tehtud ja tulemus teada, siis oli suur pingelangus. Õnnejoovastus oli väga suur. Pea tuli värske hoida, sest ees oli veel 400 m võistlus.

 Neljas ja viimane võistlusala oli Helgi jaoks 400 m jooks. Mida sellest jooksust oodata, kui paar tundi enne 400 m oli Helgi jooksnud 1500 m Eesti rekordi. Aeglasemalt jooksust kiiremale jooksule üleminek ei ole kerge. Väsimus on jalgades ja kiirus tuleb kuidagi üles leida. Ei tea kuidas, aga Helgi suutis ennast ületada ja joosta väga ühtlase kiirusega 400m jooksu ajaga napilt üle 2 minuti. See ei olnud isiklik rekord, aga see oli ikkagi väga hea tulemus.

 Helgi jooksis 1500 m uue N75 Eesti rekordi ja tänu sellele tulemusele võis kogu Londoni võistlusega väga rahul olla.

 Helgi tulemused:

800m 4 min 36,38 sekundit. 2. koht.

60m 13,70 sekundit. 4. koht.

1500m 8 min 59,02 sekundit. 2. koht.

400m 2 min 00,7 sekundit. 2. koht.

Katrin Kuusk