FC Kuressaare mängijad väljalangemisest

Eesti meeste jalgpallimeistrivõistlustel Esiliigast väljalangenud FC Kuressaare võtmemängijad tõid välja enda seisukohad, miks tänavu nii mängiti.

Martti Pukk

Enamusel mängijatel pole mitte mingisuguseid ambitsioone midagi saavutada. Paljudel puudub kahjuks ka eneseuhkus, et kaotada võideldes. Väga vähe oli selliseid mänge, kus kõik mängijad andsid vaatamata raskustele endast selle meeskonna eest maksimumi ja veel natuke. Arvati, et ollakse piisavalt tugevad, et liigast välja nagunii ei kuku, sest oskused ja kogemused on olemas ja korralike esitustega suudeti alistada peaaegu kõik konkurendid, aga kui sa pole terve hooaja jooksul täiega pingutanud, siis pole võimalik sõrmenipsu peale lõpus paremini mängida.

Margus Rajaver

Üheks põhjuseks on kindlasti see, et meid jäid Tallinna trennides väga väheks. Keskmiselt 6-7 meest jõudis trenni. Eks arusaadav, et töö- ja koolikohustused on kõigil. Aga Esiliigas mängides ei saa niimoodi. Väiksel alal trenni tehes kadus väljaku tunnetus ja see andis mängudes (eriti just mängude alguses, kus meile löödi palju väravaid) tunda. Pidime iga mäng uuesti harjuma suure väljakuga. Teiseks võiks välja tuua seda, et palju oli vigastusi ja koosseisuga tuli pidevalt eksperimenteerida. Vahepeal oli iga mäng uus kaitseliin.

Kolmandaks ongi see, et ei saanud kaitset pidama ja rünnet toimima. See pole normaalne, et Kurele lüüakse Esiliigas peaaegu 100 väravat!? Ja meie ründemäng jättis kõvasti soovida. Lõime vähe väravaid (mina seal nende hulgas).

Oleks oodanud noortelt veel suuremat edasiminekut. Eelmisel aastal tegusid teinud noored kahjuks juurde ei suutnud panna (Reivo Vinter, Mario Stern, Maarek Suursaar). Kokkuvõttes väga nukker hooaeg, aga anname endast parima, et järgmine aasta siis uuesti tõusta.

Urmas Rajaver

Põhiraskust kandis ainult 12-13 meest ja kui keegi neist puudus oli see kohe tunda. Ja osa ei vedanud kahjuks veel Esiliigas välja, osa mängijaid sai liiga suure koormuse, mistõttu tekkis vaimne ja füüsiline väsimus. Hea, et noori on lõpuks peale tulemas, sest mehed kes 10 aastat ja rohkemgi järjest mängisid hakkavad väsima ja vanus tuleb ka peale. Loodetavasti see samm tagasi astuda loob eelduse, et teha kaks sammu edasi. Pead me norgu ei lase ja järgmine hooaeg näeme.

Elari Valmas

Ei teagi kindlat põhjust, aga meeskonna sees olen arutanud seda ja ei ole seda sära ja suurt tahet silmis. Ei ole seda põlemist sees nagu sel ajal kui Meistriliigas mängisime. Ausalt ei tea, väga kahju. Ja mis edasi, ei tea, suur küsimärk.

Maarek Suursaar

Eks ikka sellepärast, et väljakul ei antud endast 100%. Treeninguid on ka raske läbi viia, kui trennis osalevate meeste arv on väike ja pool meeskonnast on Saaremaal, pool pealinnas. Raske on niimoodi. Muidugi meie kaitseliinist on terve hooaja jooksul käinud läbi nii palju erinevaid mängijaid. Aga noh, kui ees ära ei löö, siis eks ole ka loogiline, et lõpuks lüüakse meile ära. Loodame, et meeskonda jääb ikka sama punt ja et järgmine hooaeg läheks meil paremini.

Jaanis Kriska

Läbi hooaja suhteliselt ebastabiilne koosseis – suhteliselt tihti tuli teha positsioonidel koosseisus muudatusi. Meeskonna terviklik kaitsemäng – Esiliigas peaaegu 100 väravat lasta lüüa on selgelt liiga palju.

Treeningute taseme langus – Tallinnas on tihti trennides osalejate arv väga väike ning sellest tulenevalt hakkasime koos FC Flora III-ga tegema (mis iseenesest oli justkui varuväljapääs ja aitas kaasa).

See ei ole küll põhjus, aga tundub, et sel hooajal jäi mõnes kohas ka õnnest puudu. Ja eks need kõik kokku on omavahel seotud, mis andis hooajale sellise tulemuse nagu liigatabelisse vaadates paistab.

Märten Pajunurm

Kuna sügisel pole ma meeskonnaga olnud, siis täpseid põhjuseid on raske välja tuua, aga olen kindel, et koosseisus ja selle tasemes probleem ei olnud. Küsimus on arvatavasti motiveerituses, lisaks ka pidevalt vahetuv koosseis läbi hooaja, kas siis tervislikel (vigastused) või muudel põhjustel.

Sander Laht

Eks see jäi vanemate mängijate kehva motiveerituse taha ja noorematel puudub selline kogemus veel, millega Esiliigas hakkama saada stabiilselt. Samamoodi võib tuua välja, et treenitus tase on kehv. Paljud mängud vajusid just lõpus sellepärast ära, et olime füüsiliselt kehvas konditsioonis. Ei olnud piisavalt kirge ja tahtmist, võib õelda, et väga paljudest asjadest jäi vajaka.  Aga loodame, et oleme kogenumad jälle ning neid tarkusi ka järgmine aasta ära kasutada, et tõusta tagasi Esiliiga A tasandile, sest kindlasti meil on need oskused  olemas, et mängida edukalt Esiliigas ja miks mitte isegi Premium liigas.

Rait Hansen

Võistkond teeb trenni Saaremaal ja Tallinnas, seega kokkumäng kannatab tugevalt selle tõttu. Noori ei ole tulnud piisavalt alt juurde, põhijõu moodustavad 87.-92. aasta mehed ja siis tuleb parasjagu suur auk sisse, on paar üksikut meest seal vahel, kes olid Esiliigaks valmis. Kindlasti tuleb 1999/2000 sündinud aasta poistest häid mängumehi, kes oskuste poolest olid juba tasemel, aga kehaliselt oli neil veel keeruline.

Lühikese pingi tõttu andis praktiliselt iga mängija kaotus liiga tugevalt tunda, keskkaitses polnud Märti (Kluge), poolikust käis Amor (Luup) pikalt ära ja peale seda läks kohe Sander Seeman välismaale jne. Ei tahaks küll selle taha peitu pugeda kuna kindlasti kõigil meeskondadel oli sarnaseid probleeme, aga tundus, et meie võistkonda mõjutas see kuidagi rohkem.

Eks oli ka võib-olla vähe õnne ka just viimastes mängudes, aga see ei ole vabandus, lõpuks me lasime ikkagi liiga palju endale lüüa ja ise lõime liiga vähe. Aeg teha järeldused ja aru saada, et Esiliiga B ei ole koht, kus peaks FC Kuressaare mängima. Järgmine aasta tuleb liiga ära võita ja siis palju vihasema ja tugevamana tagasi tulla.

Roland Kütt

Kui jagada hooaeg neljaks, siis on näha, et kõige õnnestunum oli teine osa. Hooaja alguses oli terve klubi talveunes, mille põhjuseks oli kindlasti talvel nii mängu, kui ka treeningtingimuste puudumine Saaremaal, mille tõttu pidime esimest ringi mängima võõrsil. Hooaja kolmandas osas mängisid oma rolli kindlasti Saarte mängud, mis röövis mängijatelt palju nii vaimset, kui ka füüsilist energiat ja lisaks tihenes ka meistrivõistluste graafik tänu Saarte mängudele. Hooaja viimases faasis ei saa ütleda, et mängisime halvasti, mõnikord jäi natuke ka õnnest puudu. See võib kõlada kui klišee, aga võib-olla oli seda meile vaja. Muudatused alati ei suju nii kiiresti kuidas loodad, aga loodetavasti on see osa protsessist, mis kaks aastat tagasi tehti.

Amor Luup

Nii palju, kui asja sees olin see hooaeg (suvel olin meeskonnast eemal), jäi silma vähene/ebastabiilne trennis käimine, erinevatel põhjustel varieerus algkoosseis (raske on erineva koosseisu puhul stabiilsust saavutada), ja mis seal salata, eks ole läbi käinud ka motivatsioonipuudus.