Anre Nõmme Roomassaares. Irina Mägi
41 aastane Saaremaa Merispordi Seltsi purjetaja Anre Nõmme on seadnud endale eesmärgi jõuda klassis 2,4mR 2016. aasta Rio de Janiero paraolümpiamängudele.
„Selline mõte tuli mulle juba suhteliselt ammu,“ tunnistas liikumispuudega Anre Nõmme, keda ei häiri mõne inimese hinnangul halvustav nimetus parasportlane, sest see on mõtlemises kinni.
„Eesmärgid peavad olema. See paadiklassis on kõige võrdsem maailmas, sest võistlused toimuvad nii tervetele, kui puuetega inimestele ja need võivad toimuda ka koos. Lisaks sõidavad selle paadiga nii mehed, kui naised ning vanad ja noored. Paraolümpial on konkurents küll veidike madalam.“
Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas ütles, et saarlase initsiatiiv on kindlasti tervitatav. „Kuna ma ei tea tema taset ja ega ta seda vist ise ka ei tea, siis on ka raske anda tema võimaluste kohta hinnanguid,“ lausus ta, lisades, et igatahes jälgitakse alaliidus huviga, kuidas tal läheb.
Olümpiakoht 16 purjetajal
Õiguse võistelda parasportlasena sai Andre Nõmme mõõdunud nädalal Mallorcal, kus ta läbis invapurjetaja klassifitseerimise. Nüüd on tal ametlikut kõik võimalused osaleda vastavatel regattidel.
„See on tegelikult kahe poolega asi, sest kas olla nüüd rõõmus või tõdeda seda, et sind tunnistati puudega inimeseks,“ lausus juba neljandas klassis purjetamisega alustanud Nõmme.
2016. aasta olümpiamängudele saab kvalifitseeruda läbi kahe võistluse, mis toimuvad tänavu Kanadas Halifaxis, kus saab koha kaheksa paremat ja järgmise aasta sügisel Austraalias Melbournis, kus kvalifitseerub veel seitse purjetajat. Neile lisandub üks korraldajamaa Brasiilia sportlane.
Anre Nõmme ütles, et on nendel võistlustel teda ootava sportliku tasemega tuttav. Ta on käinud kaks aastat võistlemas Soome meistrivõistlustel, kus on purjetanud ka mitmed paraolümpial käinud mehed. Kõige paremini pole saarlasel seal siiski läinud.
Samas vajab uuendamist ka Anre Nõmme purjetamisvarustus. Ta sõidab praegu Haapsalu mehe Priidik Mentaali jahiga, millega viimane purjetas 2000. aasta Sydney paraolümpial.
„See on kõige suurem probleem, sest kui tahad tippspordiga tegeleda pead olema suhteliselt rikas,“ tõdes Nõmme. „Toetajaid tuleb leida ja sellega peab tegelema hakkama. Praegu olen tegutsenud rohkem oma käe peal ja projektide toel.“
Kuna Eestis selles paadiklassis võistlusi ei korraldata, siis ainus viis oma plaanide teostamiseks on osalemine välisvõistlustel. Anre Nõmme lähimatesse plaanidesse kuulub osalemine mai lõpus Hollandis Medemblikis toimuval regatil. Edaspidi sõltub kõik sellest, kuidas tal õnnestub toetajaid leida.
Anre Nõmme sõnul ei tee ta erilist numbrit, kui ei õnnestu oma eesmärki täita. „Järelikult on nii ette nähtud,“ märkis purjetaja.
Esimest korda Atlantas
Purjetamine oli esmakordselt paraolümpia kavas 1996. aastal Atlantas, siis veel demonstratiivalana ning 2000. aastal Sidneys juba ametliku võistlusalana. Täna tegeletakse selle alaga rohkem kui 70 erinevas riigis.
Purjetamine on avatud kõigile füüsilise puudega sportlastele ning klassifitseerimissüsteem põhineb neljal faktoril: stabiilsus, käte töövõime, liikuvus ning nägemisvõime. Võisteldakse kolmel alal, mis pole sooliselt määratletud: ühe inimese kiiljahid, kolme inimese kiiljahid ja kahe inimese kiiljahid.
2012. aasta Londoni paraolümpial võistlesid 80 purjetajat kolmel medalialal.
Ootame oma meeskonda inimest, kes armastab sporti. Pakume võimalust teha samm spordiajakirjandusse ja hakata portaalis saaremaasport.ee vahendama maakonna sportlaste tegemisi. Väike samm võib viia suureni. Kui oled huvitatud võta ühendust telefonil 56 47 39 60.
Ootame oma meeskonda inimest, kes soovib ja oskab tegeleda reklaamimüügiga. Kui oled huvitatud, siis portaal saaremaasport.ee on just sinu jaoks. Võta ühendust telefonil 56 47 39 60.
