Olen millegipärast vene inimest väga lihtsaks ja siiraks pidanud, mis puhas ja rikkumata justkui Siberi loodus, olen olnud isegi arvamusel, et lihtsa venelase iseloom on eestlase omast parem-ta pole nii kade jne. Küllap on selles mingi tõetera sees, aga tänasel päeval on midagi väga valesti. Kaine mõistus tõrgub kuulmast/uskumast, kuidas needsamad lihtsad inimesed jaatavad kõik kui ühest suust, et vene sõjavägi ajab naaberriigis Ukrainas “õiget asja” valimatult tappes ja purustades…
Kui nii, siis ei jää ju muud võimalust, kui need “patrioodid” oma mõttemaailmast ja tegutsemisruumist “välja lülitada” ja sellega eraldada justkui hea ja halb…
Minu korraldatavatel maleturniiridel on pikkade aastate jooksul osalenud väga paljud Venemaa tippmaletajad, nad kõik on jätnud väga meeldiva mälestuse kui maletajad ja kaaslased mängulaua taga ja vabadel hetkedel. Mitte ühtegi halba mälestust! Olen igale turniirile ka kedagi Venemaalt kutsunud, ikkagi naaberriik ju, naabreid peab austama ja tore oleks ka armastada…
Täna pole see võimalik! Minu meelest peaksid kõik vene inimesed tõele näkku vaatama ja aru saama, et kõigepealt hävitab see arutu sõda just neid iseennast. Ei kujuta ette elamist rahvana, kes on kogu maailma jaoks kui paaria. See on väga kurb, kõik venelased pole seda ära teeninud, aga ometi on minu meelest nende kõigi saatus just nende enda kätes…
Venemaa on ajaloos olnud edukaim maleriik, male on olnud kui nende poliitiline “kaubamärk” oma paremuse näitamiseks ärahellitatud läänemaailmale. Ma teen sügava kummarduse neile 44 Venemaa tippmaletajale, kes ei kartnud öelda otse ja ausalt tõde selle arutu sõja kohta, riskides seejuures paljuga. Respekt! Arvan, et nii peaksid käituma kõikide spordialade tipud ja ehk avaneksid ka lihtsate venelaste silmad…
Minu korraldatavad 2022 malelahingud on algamas, kahjuks ei näe ma mingitki võimalust kutsuda sel kurval aastal mängima venelasi, olgu see solidaarsuseks paljukannatanud Ukraina rahvaga ja protestiks kogu vene rahva süüdimatule õigustusele naaberrahva tapmisele.
Kindlasti ei soovi ma oma turniiridel näha mitte kunagi mitte kedagi, kes on seda sõda “takka kiitnud”! Nii jääb alatiseks, sest see jubedus ei saa kahjuks ununeda…
Mul on väga kahju neid ridu kirjutada, loodetavasti saab maailm jälle paremaks ja maailma kaunim mäng jätkub varsti jälle koos Venemaa maletajatega.
Ikka rahu maa peale soovides
Urmas Randma
