Saarte mängud Saaremaal on kauge tuleviku teema

Tänavu suvel täitus 30 aastat saarlaste esimesest osalemisest Saarte mängudel Ahvenamaal. Meie sportlased on tänaseks võistelnud kokku üheksal saarel ja nii võiks olla aktuaalne ka ise nende mängude võõrustamine, mis paraku lähiaastatel korraldamisele ei tule.

„Alati, kui peakomitee inimesed kokku saavad, siis minuga suhtlusel on nende jaoks põhiküsimus – millal toimuvad mängud Saaremaal?“ rääkis Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsiooni (SSMA) peasekretär Marek Raud.

„Kui poliitiline tahe on olemas ja rahalised vahendid garanteeritud ning vaadates seda, kui hästi Eestis ja Saaremaal teatud turniire ja spordivõistlusi korraldatakse, siis ma ei näeks probleemi.“

Marek Raud lisas, et 2000. aastate algul käis see teema korra ka juba läbi ja mõned inimesed käisid ka Saaremaal kohapeal olukorraga tutvumas. „Nad said sõita üle jäätee ja elamused olid vägevad, selles mõttes oleme me kogu aeg pildil,“ lausus ta.

SSMA juhatuse esimees Mati Mäetalu ütles, et kunagi võiks kindlasti Saarte mängud Saaremaal toimuda, kuid küsimus on selles, kas lähiajal või kaugemas perspektiivis. „Nüansse mille üle kaaluda ja mõelda on päris palju alates rahast ja lõpetades kõigi muude tugiteenustega, mis sinna taha peavad tulema, kui need mängud toimuvad,“ märkis ta.

Tahtjaid jagub

Kui saarlased otsustaks täna, et hakkame kandideerima Saarte mängude korraldamisele, siis praeguseks on teada korraldajad aastani 2032. Mati Mäetalu sõnul seepärast lähiajal nende mängude võõrustamise võimalus puudub.

„Samas kas me täna julgeme öelda, et me korraldame need mängud ära, kui me teame, et seal taga peab olema suhteliselt suur kohaliku omavalitsuse rahakott, suhteliselt suur toetus riigieelarvest ning kõik muu alates vabatahtlikest lõpetades atašeede autode, busside ja kõige muuga,“ lausus ta.

„Julgen öelda, et täna on nende mängude korraldamine palju tõsisem väljakutse, kui 20 aastat tagasi. Spordialade korraldamisega saaksime suurepäraselt hakkama ning teeksime seda maailma parimalt ja annaksime kõikidele saartele silmad ette. Sellega pole probleemi ja saaksime hakkama. Kuid muude numbrite juures peab väga mõtlema.“

Keerulisi probleeme ja väljakutseid mida lahendada oleks palju. Kuna võistlused toimuvad suvel ja turismihooaeg on tipus, siis tõuseb vajadus leida lahendus pea 3000 külalise majutamiseks.

„Kas paneme siis Saaremaa kinni, et ükski teine turist sel perioodile siia ei saa?“ esitas Mati Mäetalu olulise küsimuse, sest tegu ei ole võistlustega, kus tullakse saarlaste moodi klassipõrandale magama. Paar tuhat inimest tahavad saada majutamist hotellis.

Lahendamist vajavad transpordiprobleemid, mis saavad alguse Kuressaare lennujaamast, sest keegi ei tule Saaremaale mõõda maad. Kui aga kohale lendavad 25 saare sportlased ja kõik tahavad seda teha ühe päevaga on olukord keeruline.

Võistlusnädalal peab iga päev sportlasi elamiskohtade ja spordiareenide vahel teenindama sadakond autobussi. Võistluste ladusamaks kulgemiseks on olnud abiks 900 vabatahtliku ringis, kes kõik peaks valdama inglise keelt ja suutma meie külalisi teenindada. Lisaks peavad vabatahtlikud end nädalaks töölt lahti võtma. Nimekiri vajaminevast on kokkuvõttes pikk.

„Siiamaani toimunud mängudel on tugisüsteemid olnud natuke teised. Meie rahakott on natuke teine, meie inimeste elustiil on teine ja meie suhtumine on teine,“ tõdes Mati Mäetalu.

Nõuab paksu rahakotti

Kõige olulisem on aga mängude maksumus ja selleks vajalikud rahastusallikad. „Me teame, kui palju teised omavalitsused on pidanud raha välja käima, et need mängud ära korraldada ja see on kuni 700 000 euro juures,“ tõi Mati Mäetalu välja mingi suurusjärgu.

„Seda, et tuua kasvõi Olümpiakomitee või Kultuuriministeerium mängude korraldusse sisse see ei kanna. Pigem tulevad nad meelsasti külaliseks ja pigem jäävad mängud ikkagi saarlaste õlule.“

Mati Mäetalu sõnul on läbi aastate käidud erinevates valitsusorganites Saarte mänge tutvumas ja rahastamise võimalusi otsimas. Tagasiside on olnud positiivne ning kohapeal on kõigil silmad säranud ja saarlaste ettevõtmist on kiidetud.

„Oi kui vägev ja see on ikka väga lahe, aga kui asjapulgad lähevad Saaremaalt ära või meie ise Toompealt ära tuleme, siis sinna maha ta kukub,“ tõdes Mäetalu. „Mingil määral saan ka aru, et poliitikas ei taheta väravat lahti teha, sest kui meid oleks mõnele eelarve reale tõstetud, siis oleks ukse taga ka kohe teised oma üritustega.“

Võimalus, et saarlased leiavad Saarte mängude korraldamisele konsensuse ja Saaremaa vald maksab kõik oma eelarvest kinni on pea olematu. Kulutused korraldamisele on suured ja ressursimahukad.

Positiivne regionaalpoliitika

Tänu Saarte mängudel osalemisele on maailma erinevatel saartel tuhandeid inimesi, kes on pannud sõrme kaardile ja uurinud, kus see Saaremaa asub ja millega tegu. Nii tõdevad Mati Mäetalu ja Marek Raud, et turundustegevus on ta kohe kindlasti.

„Kui 2015. aastal mängiti Jersey kesklinnas rannavollet, siis oli päris palju inimesi pealtvaatajate hulgas, kes küsisid, et mis saar see Saaremaa on, et igal pool võidate ja olete tegijad?“ rääkis Mati Mäetalu, lisades, et nendel saartel teatakse Saaremaad rohkem, kui Eestit ja kui inimestega rohkem räägid, siis lõpuks jõutakse välja ka Eestini.

„Aga päris kindlasti ei saa öelda, et Saarte mängud Saaremaale kunagi ei tule. Oleme tulnud ikkagi natuke teisest süsteemist, kus teised saared on olnud ja rahastamisvõimalused mängude korraldamiseks on teised.“