Korvpallitreener Siim Hiie on Saaremaal noortetöö korralikult käima saanud

Siim Hiie, kes on põhikohaga korvpallitreenerina Saaremaal töötanud  suvest saadik leiab, et vahepeal suhteliselt kehvana tundunud noortekovpalli seis ei ole üldse nii nukker ja kindlasti liigub asi pidevalt paremuse poole.

1.-9. klassi poisse ja tüdrukuid  treeniv „kolmesekunn“ on teinud koolides näidistunde ja tutvustanud korvpalli üldiselt ja noorte huvi on olnud suur ning enamus gruppe on korralikult täidetud.

Milline on sinu üldine nägemus, kuidas parandada korvpalli seisu Saaremaal ?

Esmalt peame populariseerima korvpalli mängimist ja spordi tegemist veel laiemalt, kui seda on praegu ning läbi mille saaksime tekitada huvi noorte seas ja mis omakorda tooks lapsi rohkem treeningutele. Rohkem noorte korvpallilaagreid, erinevad ning põnevad liigamängud, üritused jne. Kui suudame korvpalli, kui spordiala rohkem pildis hoida ja tekitada sellega suuremat huvi nii lapsevanemate ja noorte seas, siis edasi jääb ainult mängurõõm.

Kui raske on äratada lastes huvi korvpalli vastu, kui on teada, et nende esimene eelistus pallimängudest siiamaani on ikkagi olnud jalgpall?

Esimene eelistus tuleb sellest, et jalgpalliklubisid on Saaremaal rohkem, kui üks ning nendel on toimivad organisatsioonid, tehakse järjepidevalt tööd laste värbamisel ning samuti on olemas esindusvõistkonnad kuhu noorel pürgida. Korvpall on selle poole teel ning mul on ainult hea meel, et lapsi tuleb pidevalt juurde ja ala on muutumas rohkem populaarsemaks.

Oled teinud koolides ka eraldi teavitustööd laste värbamiseks korvpallitrenni?

Olen käinud koolides lastele tutvustamas treeninguid ning teinud näidistunde ja rõõm on näha, et peale seda on lapsed ka trennid tulnud. Samuti korraldan lastele laagreid. Esimene toimus juba augustis ning juba järgmine leiab aset detsembris.

Millistele vanusegruppidele hetkel trenne annad ja kas on juba ka mõni tulevane Paiste või Kajupank silma jäänud?

Treenin poisse ja tüdrukuid I- IX klassini. Kuna trennis on paljude laste vanemad ka ise korvpalli mänginud, siis eeldused jõuda Mario või Indreku tasemele on igati olemas, sest kodune toetus on väga tähtis kui noor soovib jõuda kõrgemale tasemele.

Kuidas on sinu treeningud valdavalt üles ehitatud?

Kõige noorematele on treeningud üles ehitatud mänguliselt ja mitmekülgselt. Mängitakse korvpalli, jalgpalli, rahvastepalli jms. Tähtis on, et treeningud oleksid lõbusad ning lapsed saaksid laialdased teadmised spordist üldisemalt. Põhikooli noortel tuleb juurde rohkem korvpallispetsiifikat, kus rõhk on tehnika arendamisel, mängulugemisel ja erinevate olukordade lahendamine.

Sul on olnud võimalus koos töötada oma ala Eesti tipptegijate Indrek Ruudu ja Indrek Visnapuuga. Mida oled neilt treenerina kõige rohkem õppinud?

Mõlemad on väga kogenud ja kindlasti ühed paremaid noorte treenereid, kes on lisaks juhendanud ka meeste võistkondi. Kõige rohkem olen nende kõrvalt õppinud, kuidas suhelda lastega ning kuidas koostada laste parema arengu nimel pikemaid treeningplaane. Samuti väga palju harjutusi, teooriat ja suunitlusi, kuidas neid lastele paremini edasi anda. Nii Visnapuu, kui ka Ruut näevad suuremat pilti kogu noorte korvpallist ja spordist üldiselt ning seda enam on mul hea meel, et saame omavahel väga hästi läbi ning saame arutada kitsaskohti korvpallis.

Sinu arvamus teema kohta, et kas perspektiivikad noored peaks võimalikult noorelt siirduma mandrile parematele jahimaadele, kus konkurents suurem või on ka Saaremaal võimalik saada niiõelda valmis korvpalluriks?

Minu arvamus on, et kui 8.-9. klassi noorel on soov tegeleda korvpalliga tõsisemalt ja on perspektiivikas, siis liikuda mandrile, kus viiakse vähemalt kaks korda päevas läbi treeninguid, osaletakse rahvusvahelistes sarjades ja on olemas enda eakaaslased treeningupartneriteks. Aga alati on ka erandeid, sest Kuressaares on loodud selle jaoks väga head tingimused ning tehes tihedalt koostööd Kalev/Cramoga on meie noortel juba üks väljund Eesti suurima korvpalliklubi näol olemas.

Logistiliselt on  pahatihti trennis käimine väga keeruline lapse jaoks. Palju hetkel käib lapsi väljaspool Kuressaaret trennis?

Praegu on mul üsna palju lapsi, kes elavad väljaspool Kuressaaret, et selles ma probleemi hetkel ei näe. Samuti viin läbi treeninguid Kärlal, kus selle kooli lastel on hiljem Kuressaarde õppima tulles juba tuttav treener ees.

Milliseid korvpalli elemente omastavad lapsed trennis kiiresti ja mille õigesti sooritamine on nende jaoks raske?

Kõiki elemente omastavad lapsed kiiresti, sest treeningud on üles ehitatud vastavalt laste tasemele ning sooritusvõimele. Muidugi teatud vanuses peaks oskama rohkemat kui ainult ühe käega põrgatamist aga õnneks kõik lapsed, kes on tulnud hilisemas eas trenni, on väga õpihimulised ning tahtmist täis.

Kui vanalt pead sa õigeks noortele esmase kogemuse andmist meeste vastu mängimiseks? Alati on oht, et pidevad suured kaotused võtavad poistelt mängutuju üldse ära.

Esmane mängukogemus meeste vahel peaks tulema siis kui noor on selleks füüsiliselt ja vaimselt valmis, vanusest sõltumata. Kui pidevalt suurelt kaotatakse, siis tuleb seda treeneri käest küsida, et kas mängitakse ikka õiges vanuseklassis ning ega see ei pärsi noort, kes muidu on hea mängija aga mängides meeste vastu võtab temalt ära ka selle viimase tahtmise mängida. ’’Uju või upu ’’ öeldakse tihti, aga kui sul noorteklassi viimases lennus on järele jäänud 6-7 poissi, siis sellega hooaega kindlasti vastu ei pea. Alati peaks jääma võimalus mängida enda vanuseklassi ja kui võimed lubavad, mängida lisaks ka sellele endast vanematega.

Mis seisus on hetkel Saaremaal õrnema soo korvpall? Tüdrukutel on ka juba treeninggrupid või keskendud hetkel ainult poistele?

Hea on tõdeda, et huvi on tekkimas ning Kuressaares ja Kärlal treenivad juba 7.-8. klassi tüdrukud ja ootan väga trenni igas vanuses tüdrukuid. Hetkel treenime koos poistega ning kui tekib meil hea grupp, siis teeme kindlasti ka eraldi tüdrukute grupi.

Näed kunagi võimalust, et järjepideva noortetöö tulemusel võiks peamiselt Saaremaa mängijatest koostatud meeskond mängida Eesti meistriliigas?

Sihid peavad kõrged olema ning kindlasti, kui me suudame uusi noori pidevalt peale keskkooli suunata tõsisemalt jätkama korvpalliga, siis tuleb leida vahendid ning võimalused, et Saaremaal oleks enda korvpallivõistkond, kellele meie inimesed saaksid kaasa elada. Hetkel viis saarlast mängib Eesti meistriliigas, et vajalikud kogemused saaksime nende näol.

Karli Saar