„Jalgpall kooli!“ pani lapsed rõõmust rõkkama

Eesti Jalgpalli Liidu projekt „Jalgpall kooli!“ käis neljapäev ja reedel külas Kärla, Pihtla ja Leisi koolil, kus lapsed võtsid treenerid vaimustusega vastu ning avaldasid soovi tulevikus veel kord kokku saada.

Pihtla lasteaed-koolis sattusid „Jalgpall kooli!“ tegemistest hoogu ka kooli õpetajad, kes mitmeid harjutusi õhinal kaasa tegid.

„Õpetajad ei saanud seda kõike enam niisama pealt vaadata ja proovisid ka,“ rääkis direktor Elna Õunpuu. „Aga nad oleks pidanud ise ka olema dressides ja hing tundis, et oleksin pidanud ka ise ühe värava ära lööma.“

Kokku osales 21 poissi ja tüdrukut, kellega tegelesid „Jalgpall kooli!“ treenerid Ats Kutter, Eneli Vals, Rauno Tutk, Martti Pukk, Aleksandra Ševoldajeva, Sander Lember, Teet Allas ja Timo Teniste. FC Kuressaaret esindas Jan Važinski.

„Meil läks superhästi ja see, et selle projekti raames ka väikesed maakoolid üles leitakse on tänuväärt,“ jagas Elna Õunpuu tunnustust. „Me niiväga tahaks, et sellised asajd korduks. Lastele meeldis kõik.“

Elna Õunpuu sõnul rääkis ta lastele jalgpallitreenerite külaskäigust päev varem ja ootusärevus oli suur. „Mõned lapsed käisid enne siiski rääkimas, et äkki me ei peaks mängima ja neid tuli ikka rahustada ja kui vaatasin, kuidas tüdrukud  hakkasid tegusema, siis oli super vaatepilt näha, mida need treenerid teevad,“ lausus ta.

„Harjutused olid nii põnevad ja huvitavad, et lapsed tahtsid neid kohe teha. Kõige enam ootasid nad ikkagi jalgpallimängu treeneritega, sest nad olid kindlad, et suudavad neile väravaid lüüa. See õnnestuski.“

Pihtla koolis on alustanud treeningutega ka Saaremaa JK aameraaS. „Lapsed on oma treenerile väga tänulikud ja jalgpalliväravad tegi meile üks lapsevanem. Mina usun küll, et järgmises trennis on meil juba palju rohkem tüdrukuid,“ oli Elna Õunpuu optimistlik.

Kui „Jalgpall kooli!“ treenerid olid Kärla põhikoolis oma tegevuse lõpetanud jätkasid vanemad õpilased kingituseks saadud pallidega kohe mängimist.

„Ega need kingitud pallid ei saanudki kotis kaua seista, sest läksid vanemate laste poolt jalgpalliväljakul kohe väga kiiresti käiku,“ rääkis kehalise kasvatuse õpetaja Maret Arge, lisades, et ka neil oli uute mänguvahenditega väga põnev olla.

Kokku osales 56 1.-4. klassi õpilast. „Meile väga meeldis,“ märkis Maret Arge. „Kõik oli sisutihe ja kaasa tegid ka need, kes tavaliselt ei taha ning kõrvale hoiavad. Oluline oli see, et igal lapsel oli oma pall millega toimetada, sest igapäevaselt me tundides seda endale lubada ei saa.“

Maret Arge sõnul meeldisid lastele küll enam mängud, kuid ka harjutustega saadi hästi hakkama. „Mõni paremini, mõni kehvemini, sest lapsed on ju oma oskustelt erinevad,“ tõdes ta.

„Aga see polnud eesmärk omaette. Kõik tegevused olid väga põnevad ja neid saab kasutada tundides soojenduseks ning ka muude asjade läbiviimisel. Seega oli nähtu ka õpetajale väga huvitav ja hariv.“

Koolis on FC Kuressaare treeninggrupp, kus käib lapsi juhendamas treener Jan Važinski. Maret Arge ütles, et üldiselt on koolil jalgpallis olnud paremaid ja kehvemaid aegu ning erinevatel võistlustel on oma võistkondadega oldud ka medalisaajate hulgas. Praegu on klassides laste oskused aga väga erinevad.

Kärla kooli juures on kunst- ja muruväljak, mis on vahetundides ja pikapäevarühmas ilusa ilmaga palli taga ajavaid lapsi pidevalt täis.

Kas see külaskäik tegi jalgpalli populaarsemaks peab Maret Arge hinnangul näitama tulevik. „Oli neid, kes lubasid nüüd trenni minna, aga praegu on ülekaal ikka poiste poole, sest neid on koolis ka rohkem,“ lausus ta.

Leisi keskkoolis aitas „Jalgpall kooli!“ treenerite külaskäik õpilastel tutvuda jalgpallimängu võimalustega ja nad said ka palliga rohkem sõbraks.

„Väga head muljed ja väga rahul,“  võttis kehalse kasvatuse õpetaja Toivo Lepp päeva kokku. „Lapsed olid heas tujus, kuid kahjuks pidime ise liiga vara ära lõpetama, sest aeg surus peale, treenerid oleks veel kauem teinud.“

Kokku osales kahe tunni jooksul 67 1.-5. klassi last. Toivo Lepp ütles, et treenerite suhtumine oli väga hea ja panid lapsed kaasa elama. „Harjutustega said lapsed üldiselt kõik hakkama, päris hätta keegi ei jäänud ja võimalus oli oma oskuste ja tunde järgi teha,“ märkis ta.

„Mõned poisid, kes meil jalgpalliringis käivad olid pisut osavamad, aga kõik harjutused polnud ka nende jaoks lihtsad. Palju oli asju, mida saab ka tunnis kasutada.“

Leisis on jalgpalliga võimalus tegeleda kevadel ja sügisel õues, talvel võtab võrkpall saaliaja endale. Paremad võimalused jäävad just ruumipuuduse taha.

Koolimaja ees on asfaldiplats ja kooliaias ka väravatega väljak, kuid poisid eelistavad esimest ja kaugemale ei viitsi eriti minna. Samas väravaid ei saa sinna tuua, kuna lähedal on raamatukogu ja selle aknad võivad sattuda ohtuda.

„Usun, et selline külaskäik teeb jalgpalli populaarsemaks, tulgu nad aga veel,“ lausus Toivo Lepp, lisades, et isegi tüdrukud olid päris sillas, midagi ikka keegi tegi ja pealtvaatajaid ei olnud.

„Õpetajana sain ka palju vajalikke ja huvitavaid harjutusi, mida tulevikus trennis ja tunnis kasutada. Need harjutused olid ikkagi noorematele, vanemaid nad niipalju enam ei kõida.“

2014. aastal Eesti Jalgpalli Liidu poolt käivitatud suurprojekti „Jalgpall kooli!“ toetab varustusega Nike.