Treener Marko Ool tahab viia BC Hundid Esiliiga Final-Fouri

Kuressaare BC Hundid/ASSA Abloy treener Marko Ool tunnistab, et kuigi eelmisel aastal saavutatud viies koht on meeskonna läbi aegade parim, soovib ta tänavu jõuda Final Fouri.

BC Hundid alustas oma teist hooaega, millist tulemust ootad meeskonnalt tänavu?

Tegime eelmisel aastal päris hea hooaja ning tõstsime lati enda jaoks päris kõrgele. Eelmise hooaja viies koht on meie senine parim tulemus esiliigas ja arvestades, et eelmise hooaja alguses lahkus meeskonnast meie kaks liidrit (Mario Polusk ja Indrek Kaarlep) oli hooaeg meile suur kordaminek. Igal juhul ootan, et astume veel ühe sammu edasi ja jõuame Final Four´i .

Millised peaks olema meeskonna plussid?

Enamik mehi on pikalt koos mänginud, seega kokkumäng, meeskonnavaim ja tegelikult ka võimalus mängida suhteliselt pika viisikuga, mis võimaldab meil lihtsamalt katete pealt vahetada.

Kindlasti on ka nõrkused?

Me ei ole väga loov võistkond ja kui vastane oskab õigele nupule vajutada oleme väga haavatavad. Seetõttu on ääretult oluline, et meie mängujuhid oleksid heas vormis ja püsiksid terved. Vastasel juhul on meil väga raske.

Kuidas on sulandunud „leegionärid“ ja mida neilt ootad?

Leegionäre on meil kaks Margo Liivand ja Roman Konontchuk. Sulandumise protsess alles käib ja ausalt öeldes on mul veel selles osas peamurdmist, kuidas neid kõige efektiivsemalt meie joonisesse rakendada. Margolt ootan eelkõige mängujuhtimist ja palju kolmeseid. Tal on väga hea käsi ja lisaks hea sööduoskus. Romalt ootan eelkõige väga head kaitsemängu ja vastaste liidrite pidurdamist ning agressiivsust rünnakul, millest meil oli selgelt puudu. Ta on väga hea üks-üks olukordades ja seda on meil vaja.

Samas on rõõm tõdeda, et ka kodusaarelt olete saanud täiendust, mida ootad uutelt saarlastelt?

Siim Pildrelt ootan kindlasti läbimurde hooaega. Olen tema senise tegutsemisega väga rahul. Poiss on väga julgelt ja agressiivselt mänginud. Läbimurre ja pallikäsitlus on olemas, kui suudaks nüüd pressingu vastu tegutsemist ja eemalt viset ka parandada oleks kindlasti samm edasi. Tauno Selbergilt ootan eelkõige, et ta oma võimalused maksimaalselt ära kasutaks. Tundub, et ta ei ole põdeja tüüp ja läheb platsile alati tegema.

Kui SWE 7 kaasaaravata, siis on meeskond mänginud esiliigas juba pikka aega, on olnud edukamaid ja on olnud kehvemaid hooaegasid. Millist ise hindad parimaks?

Kehvem hooaeg oli võib-olla esimene. See on olnud ainuke, kus oli reaalne oht esiliigast väljalangemiseks või õigemini üleminekumängudele sattumisele, mis võinuks tähendada liigast väljakukkumist. Ülejäänud hooajad oleme mänginud stabiilselt esiliiga keskel. Ma arvan, et võistkonnana me olime kõige paremad hooajal 2010/2011. Võistkonnas olid kõik liinid päris hästi täidetud, liidrid olid heas vormis ja korvi all oli suur „koll“ Imre Triisberg, kelle käe alla vastased just väga minna ei tahtnud. Aga kahjuks kõrbesime sellel hooajal play-offis psühholoogiliselt läbi ning lisaks sai Rene Kiil vigastada ja seda auku me täita ei suutnud.

Kuidas ise tunnetad, kas Saaremaa esindusmeeskonnana on toimunud ka mingi areng?

Kindlasti on areng toimunud. Kui võrdleme seda perioodi, kui alustasime ja praegust aega, siis mängime taktikaliselt küpsemat mängu ja rõhume rohkem oma tugevustele. Samas on selge, et individuaalses plaanis on enamik mehi oma lae saavutanud ja praegu käib pigem töö selle nimel, et seda taset hoida.

Kas kunagi võiks kõik meie paremad meeskonnas mängida?

Ma ei usu, et esiliiga kõiki meie paremaid kõidaks ja meistriliiga ambitsiooni BC Huntidel praegu ei ole. Tore oleks, kui kõik paremad saaks kokku Saarte mängudeks.

Mis suunaks peaks BC Hundid arenema klubiliselt?

Ausalt öeldes on see tõsine küsimus ja praegu meil kindlat seisukohta ei ole. Senise kontseptsiooni kohaselt on võistkond koostatud eelkõige Saaremaa mängumeestest ja seeläbi pakutud noortele, kes tulevad Saaremaalt Tallinnasse mängimise ja treenimise võimalust. Kuna praegune seis näitab, et see mudel ei ole jätkusuutlik tuleb see nähtavasti ümber vaadata. Kas, kus ja millal hakkame tegelema noortetööga seda praegu ei oska öelda.

Korvpallimängu juures on siiski ka olulisel kohal pealtvaatajad. Kas kohalik publik on teid üles leidnud?

Üldiselt on meid varasematel aastatel ikka märgatud. Selle aasta esimene kodumäng oli suhteliselt nutune, aga siin olime ka ise süüdi kuna reklaam jäi pea olematuks. Igal juhul katsume edaspidi teavitustööd parandada. Pole ju mõtet sõita Kuressaarde, et tühjas saalis mängida. Igal juhul ootame kõik saali ja BC Huntide särki ostma. Omalt poolt pakume alati maksimaalse pingutuse.

Järgmisel aastal Jerseyl toimuvatel Saarte mängudel vajab hõbemedal kaitsmist. Kas pead seda reaalseks?

Ikka pean reaalseks. Sõltub muidugi, mis koosseisus osaleme meie ja kes on kohal vastastest. Ausalt öeldes ei oleks sellel medalil mingit väärtust, kui puuduksid enamik tugevatest (Rhodos, Kaiman, Menorca ja Bermuda). Minu andmetel näiteks 2011. aasta võitja Bermuda ei osale kuna neil puuduvad selleks vahendid. Peame arvestama sellega, et võistkonda saamine eeldab igalt mehelt omaosaluse tasumist, mis ei ole väike summa ja see seab ka teatud piirangud võistkonna komplekteerimiseks ja ettevalmistamiseks. Muide, kui enne oli küsimus parimast hooajast, siis Saaremaa koondise parimaks mänguks pean 2011. aasta poolfinaali Rhodosega, mille võit tagas meile hõbemedali. Arvan, et 2011. aasta Rhodose võistkond oli tugevaim võistkond läbi aegade, kes Saarte mängude korvpalliturniiril osalenud ja nende võitmise näol oli tegemist väikese imega. Kahjuks olime peale seda mängu nii füüsiliselt, kui ka psühholoogiliselt nii kurnatud, et finaalist Bermudaga ei tulnud midagi välja, kuigi nemad olid Rhodosest oluliselt nõrgemad.

Kui palju on BC Hundid tegevus, treeningud ja taktika seotud võimalikult hea sooritusega Saarte mängudel?

Taktikalise poole pealt mängime seal täpselt samamoodi nagu esiliigas. Loomulikult teatud asju kohandame sõltuvalt vastasest. Kahjuks jääb esiliiga lõpu ja Saarte mängude alguse vahele üle kahe kuu ja seetõttu tuleb anda meestele väike paus, et siis uuesti alustada.

Kellega väljaspsool praegust satsi arvestad?

Üldiselt sooviks näha kõiki meistriliiga mehi võistkonnas ka Audenteses mängivaid noori. Indrek Kajupanga ja Timo Eichfussiga on kindlasti keerulisem kuna arvatavasti on nemad seotud koondise tegemistega.

Kas ilma meistriliiga meesteta oleks meil võimalus?

Kui kõik tugevad vastased on kohal ja täiskoosseisudega, siis oleks meil väga keeruline medalit võita.