Treener Asko Esna ei soovi olla väljaku ääres piitsaga kubjas

Saaremaa Spordikoolis aasta jagu võrkpallitreeneriks olnud Asko Esna tunnistab, et hea tuju loob poiste motiveeritus treenida ja mängida ning ta ise ei soovi olla väljaku kõrval nagu kubjas piits käes ja soni peas.

Oled nüüd aasta spordikoolis ametis olnud ja esimene kogemus olemas. Kas pilt on selline mida eeldasid ja ootasid?

Eks iga algus on omamoodi raske aga ma arvan, et minul läks see päris kergesti. Paljud aitasid mul kohaneda, eriti suured tänusõnad Hannes Sepale, Jaan Roodale ja Ene Kasele. Erilised tänud minu abikaasale, kes minu igapäevatöö mõtteid ja ideid kuulas ning julgustas need teoks tegema. Need kolm inimest aitasid igal võimalikul hetkel kui abi oli vaja. Ei osanud mingit pilti enne ette kujutada, et mis mind ees ootab, aga eks see eelmine aasta läks üleüldse oma süsteemi sisse töötamiseks ja eks noored võrkpallurid harjusid ka minu käekirjaga, et mida ma nendelt ootan.

Mida neilt siis ootasid?

Ootasin ja praegugi ootan poistelt ennekõike ausust, töökust ja kohusetunnet. Ausust just iseenda vastu, et kõik mis nad teevad, teevad nad ju iseendale, mitte minule. Töökust, sest ilma lillegi liigutamata ei sünni siin maailmas midagi. Ikka on vaja teha tööd ja näha vaeva. Kohusetunnet ennekõike oma võistkonnakaaslaste suhtes, kuna võrkpall on ikkagi meeskonna ala.

Sisuliselt tuli sul astuda ikkagi meie noortega väga head tööd teinud Toomas Jasmini saabastesse. Hirmu ei olnud?

Hirmu kui sellist ei olnud, aga eks ikka väike ärevus alguses oli, et kuidas mind poisid vastu võtavad ja kas ikka suudan ennast nendele kehtestada. Tegelikult on meil Toomasega vist ühesuurune jalanumber küll, aga igal treeneril on ikkagi oma käekiri.

Nüüd, kui oled siin juba aasta aega toimetanud oskad ka öelda, mis kõige enam rõõmu teeb?

Rõõmu teeb see, et jätkuvalt on võrkpall Saaremaal väga populaarne ja noormehi jätkub erinevatesse vanuseklassidesse. Hea tuju loob ka poiste motiveeritus, kui nad tulevad trenni ja tahavad mängida. Aga kindlasti ei soovi ma olla väljaku kõrval nagu kubjas piits käes ja soni peas.

Mis võiks parem olla?

Tegelikult Saaremaal on võrkpall väga heas seisus ja ainult paremaks saab siit minna. Meil on korralikud treeningtingimused, saalid on soojad ja puhtad. Alati kõik treeningud ei mahu etteantud aega ära ja järgmine/järgmised trennid ootavad juba järge. Saali aegu võiks olla vabamalt käes ja kui vaja siis tahaks seda pikemalt kasutada.

Kindlasti on ka asju, mis on jäänud tegemata?

Selle aja jooksul, mil mina olen Saaremaal treener olnud on jäänud tegemata ainult paar asja. Need ei ole küll seotud minu tööga, aga hoopis perega. Lapsed käivad mul lasetaias ja alati kahjuks ei ole saanud minna, kas isadepäeva kontserdile või jõulupeole. Kuid sünnipäevadel olen olnud alati kohal.

Mida tahaksid kohe teha, aga hetkel pole veel võimalusi?

Lapsi tegelikult on ja neid tuleks isegi võrkpalli juurde veel, aga minul on päevad treeninguid täis ja rohkem kusagile ühtegi gruppi juurde ei mahu. Kui saaks, siis ma võtaks juurde veel ühe võrkpallitreeneri, kes tegeleks noortega minu kõrval. Siis oleks meil ala kandepind suurem ja noori võrkpallureid rohkem. Lisaks looksin suurematele poistele võimaluse kaasa lüüa kas siis Rahvaliigas või Esiliigas.

Millal siis võiks hakata Saaremaa võrkpallimeeskond Eesti meistrivõistlustel taas mängima?

Eks see ennustamine selline tänamatu töö ole, aga eks nagu ikka jääb kõik raha taha. Tean, et selle nimel tehakse ka praegu eeltööd, aga hetkel on see osutunud liialt keerukaks.

Kas see oleks üldse vajalik?

Vajalik oleks see muidugi, sest praegusel hetkel need noored, kes pead natukenegi kergitavad lähevad mandrile mängima. Meie ei suuda siin nendele sellist mänguväljundit pakkuda. Kui me suudaks neile kõik need tingimused luua, siis tulevikus on kõik võimalik.

Meil on palju noori mängimas Eesti tipus, on mängijaid välismaal. Kui palju aitab ala arengule kaasa nende eeskuju?

Kindlasti aitab see kaasa, sest paljud nende sõbrad ja tuttavad on siin Saaremaal ja tahavad samamoodi headeks pallivõluriteks saada. See paneb uusi võrkpallureid rohkem treenima ja üleüldse sporti armastama.

Kui palju on õnnestunud neid oma tegevusse ja ala propageerimisse kaasata?

Hooaja sees nad meie trenningutele ei jõua kahjuks, aga tean, et nad hoiavad ennast kursis meie tegemistega interneti vahendusel. Kui olen oma hoolealustega käinud mängimas kusagil ja seal toimub ka Schenker liiga mäng, kus mängivad ka saarlased, siis olen püüdunud neid sinna ka vaatama viia.

Kas saarlastel on heaks võrkpalluriks saamisel erilised eeldused?

Saarlastel on muidugi head eeldused olemas, ega muidu ei öelda, et saarlased on vinsked nagu kadakad. Olen täheldanud, et just sitkusega oleme rohkem silma paistnud.

Mida oled ise selle aastaga õppinud?

Olen ennast proovinud ikka ja jälle täiendada ja midagi uut juurde õppida koolitustel käies. Palju uut ja huvitavat materjali, mida kasutan treeningutel saan internetiavarustest. Lisaks olen õppinud rohkem arvestama oma õpilaste soovidega ja neid vajadusel ka ellu viima. Iga minu õpilane on individuaalselt erinev ja seega olen pööranud tähelepanu igale lapsele personaalselt.

Mida selles ametis pead veel õppima?

Eks õppida on veel palju, näiteks treeningute ülesehituse osas, kui ka platsiväliselt. Tahan, et noortel võrkpalluritel oleksid huvitavad ja mitmeküldsed treeningud, et nad ei peaks kogu aeg tegema üksluiseid harjutusi.

Mida pead treenerina enda tugevaks küljeks?

Hetkel veel on raske ütelda, et mis see tugevaim külg on. Aga arvan, et platsi üldmäng vast võiks olla selline märksõna. Sellele panen trennis ka suurt rõhku.

Millised on üldse eesmärgid treenerina?

Eesmärgid peavad olema, sest siht peab olema alati silme ees. Eestis tahaksin kindlasti juhendada esialgu mõnda noortekoondist. Huvitav oleks ka istuda mõne näiteks Schenkeri liiga klubi treeneripingil, aga eks elu paneb ise paljud asjad paika. Olen mõelnud ka sellele, et kusagil klubi juures olla ainult kaitsemängu treener.

Mängijana Eestis jõudsid kindlasti tippu. Oled rahul ja midagi pole kripeldama jäänud?

Rahul olen ma muidugi, aga kripeldama jäi ainult see, et ei saanud ennast kusagil välisklubis proovile panna. Seda positsiooni mida mina mängisin on välja mängima saada väga raske ja üldjuhul palgatakse kaitsemängijaid võistkonda ainult üks.

Kas oled kordagi kahetsenud, et jätsid oma karjääri ja valisid treeneriameti Saaremaal?

Kahetsenud ma küll ei ole, et oma karjääri lõpetasin ja treeneriametit hakkasin pidama. Korra olen mõelnud sellele, et kui uuesti korralikult trenni tegema hakata, et kas saaksin ikka tippvormi tagasi…

Sul on nüüd õigus esindada ka Saaremaa koondist Saarte mängudel. Kas oled valmis mängijana väljakule minema või eelistad istuda treeneripingil?

Mängijana oleks ka muidugi huvitav Saarte mängudel mängida, aga meil Saaremaal on hetkel kaks täitsa head liberot olemas ja ei tahaks neid tühjade kätega jätta. Nüüd olen rohkem valmis neid juhendama ja oma kogemusi edasi andma.

Millisel positsioonil on Saaremaal võrkpall?

Saaremaa võrkpall on oma taseme poolest Eestis tublisti üle keskmise. Väga palju saarlasi mängib Eesti meistriliigas ja esiliigas, mis näitab juba seda, et siin tehakse head tööd. Kõik treenerid läbi aegade, kes Saaremaa võrkpallile on oma panuse andnud on teinud seda suure pühendumisega ja hoidnud üht oma lemmikala alati tipus.