Elari Valmas: meil on rohkem kvaliteeti, kui tabeliseis näitab

FC Kuressaare ründaja Elari Valmas leiab, et kuigi meeskond on langenud Esiliiga tagumisse poolde, on meestes siiski potentsiaali enamaks ja järgmisel aastal võideldakse kindlasti paremate kohtade nimel.

Kui hooaja algul ootasid paljud, et Kure hakkab võitlema taas Premium liiga nimel, siis hetkel võime langeda hoopis Esiliiga B üleminekumängudele. Kas ootused olid liiga kõrged, või ongi meeskonna tase hetkel selline?

Ma ise sellist ootust meeskonnas ei näinud, sest oli selge, et meeskond tegi uuenduskuuri ning hakatakse meeskonda taas ülesse ehitama. Pärast nii suuri muudatusi on selge, et meeskond alles otsib ühist hingamist ja medalite peale ei mängi. Meeskonnas on kindlasti rohkem kvaliteeti, kui liigatabel seda hetkel näitab, aga käimasolev hooaeg tuleb korralikult ära lõpetada, esiliigasse jääda ning kui järgmiseks hooajaks murekohtadest üle ollakse, mängime kindlasti medalitele.

Mille poolest erineb tänavu peatreeneri toolile istunud Pelle Pohlaku käekiri eelmiste treenerite Jan Važinski ja Sergei Zamogilnõi omast?

Eks käekiri on mõneti erinev neil kõigil, aga seda ei saa võtta päris üks ühele, klubi on nende kõigi käe all olnud erinevas olukorras. Praegu on hästi silma hakanud Pelle puhul tema julgus mängu muuta. Tema läbisaam mängijatega on väga hea ja ta usaldab igat mängijat keda ta väljakule saadab. Praegu on klubi olukorras, kus tuleb anda palju mänguaega noorematele mängijatele, neid arendada ning sellega tõsta meeskonna taset, sellega saab Pelle hästi hakkama.

Mis on olnud Pohlaku nõudmistest meeskonnal raskeim kohanemiseks?

Erilisi nõudmisi Pelle meeskonnale esitanud ei ole, aga tema puhul on tähtis iga mängija suhtumine treeningutel ja mängudel. Kui on näha, et mängija endast maksimumi välja ei anna, siis Pelle ei kõhkle jätta mängija mängule mitte kutsumast. See kas sa oled meeskonna üks põhimängijatest, ei mängi tema puhul rolli. Pelle prioriteediks on, et mängija pingutab ja annab endast kõik. Treeningute läbiviimine on eelmiste aastatega mingil määral muutunud, kasutusse on võetud uusi harjutusi, mille kohanemisega oli meeskonnal alguses raskusi.

Kas selle all on kannatanud tulemused?

Tulemused selle pärast kannatanud ei ole. On mõningad mängud, kus Pelle on taktikaga näppu lõiganud, aga nii noore treeneri puhul tuleb seda ette. See on paratamatus ja vigadest õpitakse. Nagu eelnevalt mainisin, mängib suurt rolli tulemustes ka tihti muutuv kaitseliin, kus üksteise mõistmine annab soovida.

Oled meeskonnas üks kogenumaid, kas tunned end ise liidrina?

Naljaga pooleks öelduna on trennides olukord, kus pallivaldamise harjutuses peavad kaitsetööd alustama nooremad, siis on korduvalt olnud olukordi, kus olen pidanud seda algatusena ka ise tegema. Mis näitab, et meil meeskonnas on kogenumaid mängumehi veel peale minu. Liidrina ennast meeskonnas ei tunne, liidrikohustusi jagame meeskonnas ühtlaselt.

Meeskond on nüüd komplekteeritud peamiselt saarlastest, keda toetab kolm hiidlast. Kas peaks ikkagi lisajõudu muretsema?

Lisajõudu on vaja ainult meie oma kasvandikelt. Kui alt on ülesse tulemas noori mängijaid, kellel tahtmine suur, siis see on ainult positiivne. Nüüd, kus me oleme enda noortsesüsteemid ilusti käima saanud, tänu Jani (Važinski), Maikko (Mölder) ja Arli (Saar) panusele, siis ootab klubi ees helge tulevik. Järgmiseks hooajaks on värskendust läbimas ka meie oma duubel Sörve JK, kus treeneri kohustusi läks täitma Sander Viira. Ma ei näe põhjust otsimaks lisajõudu väljastpoolt Saaremaad, kui meil alt on tulemas meie omad Viikingid.

Kes noorematest meestest on silma jäänud?

Meile on täiendusi noortest tulnud suuremal hulgal ning kõige rohkem on silma jäänud ja ennast heast küljest näidanud Maarek Suursaar ja Eerik Poopuu. Nendelt noortelt ma loodan järgmine hooaeg kõige enam panust meeskonnale, eriti Maarekult. Kui nad samamoodi edasi pingutavad, siis kõik eeldused selleks on olemas.

Kas nad on oma oskused välja mänginud, või kui ei siis mis puudu on jäänud?

Esiliiga on hea stardipakk noortele mängijatele ja hetkel on nad igati hakkama saanud. Puudu jääb ainult kogemusest, mis saadakse mängupraktikaga.

Milliseks hindad FC Kuressaare potentsiaali?

Meeskond on noor ning potentsiaali on, selleks tuleb anda aega, käsil on alles esimene hooaeg mil antud koosseisuga mängime. Klubi visioon on hea, see kuhu lõpuks jõuda tahetakse, võtab aega. Alustasime mingil määral klubi ajaloos uut peatükki, kus samm-sammult edasi liigume ja meeskonda tugevamaks teeme. On näha, et meeskond liigub õiges suunas ja ajab oma asja, Saarlaste asja!

Mis on meeskonna tugevus?

Meeskonna tugevuseks on ühtekuuluvus, meeskondlik vaim, mis läheb iga mänguga aina tugevamaks.

Muidugi oskad hinnata ka nõrkusi?

Meeskonna nõrkusena võiks välja tuua lühikese pingi ja eeskätt kaitseliini mängijatest. Kaitsemängija puudumine, olgu see siis kaartide, vigastuste või töö kohustuste pärast on suur murekoht. Peaaegu, et igal mängul on uus kaitseliin välja pandud ning sellest tulenevalt ei teki kaitses kindlus ja kokkumäng, seda näitab ka liigatabelis lastud väravad, mida on palju. Kui suudaksime järgmine hooaeg kaitseliini korda saada, suudame mängida kindlasti medalitele ehk pääsu eest kõrgemale.

Milliseid võimalusi näed kogu Saaremaa jalgpalli arengule?

Saaremaa potentsiaal on tänu heale ja korralikult käima lükatud noortesüsteemile hea. Varasemalt tekkis noortest mängijatest tühi koht ja sellest ka olukord, kus alt ei olnud ülesse tulemas mingit toetust.

Kuidas võtsid vastu otsuse teha meeskond peamiselt saarlastest?

Minu meelest on selline otsus suurepärane, kui vähegi mängijate nimekiri seda lubab. Selline idee ja nägemus on olnud meeskonnal juba ammu mõttes, aga raske oli seda teostada. Mitu aastat, mil me kõige kõrgemal mängisime (rekordiliselt 5 aastat), oli raske kogu meeskonda puhtalt saarlastega komplekteerida. Üleminek teisest liigast meistriliigasse on taseme, mängu tempo poolest liialt suur, et oleksime seal nii kaua suutnud püsida.

Ometi üritasid ise Paides meistriliigas mängimist jätkata?

See võimalus tekkis ootamatult, kui Paide Linnameeskonna treener Meelis Rooba mulle ühel õhtul helistas. Mõtlesin päeva-kaks ning haarasin võimalusest kinni, et end kõrgemal tasemel veel proovile panna. Olin teadlik, mis suunas Paide Linnameeskond liikuda tahab ning meeskonnal on väga suur potensiaal mängida end neljanda-viienda koha peale, kvaliteeti meeskonnal on.

Kuidas sel hetkel kõrvalseisjana tundusid Kuressaare asjad olevat?

Käisin mitmel korral FC Kuressaare mänge jälgimas, hoidsin end alati meeskonna käekäiguga kursis, olin meeskonna siseste teemadega kursis. Kõrvalt vaadatuna oli näha, et meeskond tegi sammu küll tagasi, aga just selleks, et mitu sammu edasi liikuma hakata. Väljakul oli näha ühtset meeskonda, sellest oli viimased aastad puudu. Meeskond võib olla komplekteeritud ju kvaliteetsetest mängijatest, kes mänginud mitmetes noorte koondistes, aga kui seda kvaliteeti ei suuda rakendada väljakul ja tekitada väljakul meeskonda, siis ei ole sellest mingit kasu.

Miks otsustasid poole hooaja pealt taasliituda?

Hooaja ettevalmistusele läksin suure, võib-olla liialt suure tahtmisega peale ja hakkasid tekkima väiksemat sorti vigastused, mis takistasid edasist ettevalmistust. Sellega kaasnes trennidest ja sõprusmängudest puudumine, mis viis enesekindlust järjest alla. Meeskond oli sisult väga sõbralik ja ühte hoidev ning kvaliteeti meeskonnas oli palju, aga minu roll seal meeskonnas ei olnud see, mida täitsin FC Kuressaares mängides. Ei suutnud kuidagi oma enesekindlust leida, tahtmine oli suur, aga kui konkurents on nii suur nagu Paide Linnameeskonnas oli, siis on raske koha eest võidelda. Suutsin küll sekkuda kuues mängus, millest kolm algkoosseisus, kuid sain ka ise aru, et lihtsalt ei sulandu täielikult meeskonda ja nii otsustasin suure mängunälja pärast taasliituda FC Kuressaarega.

Mida oled meeskonnale lisanud?

Usun, et kõige rohkem olen andnud kogemust juurde. Meeskonda on läbi värskenduskuuri nii noor, siis lisakogemus tuleb alati meeskonnale kasuks.

Mida pead enda tugevuseks?

Kindlasti mängupraktika erinevatel positsioonidel mängimisel. Juba noorena sai mängitud mitmes liinis, alustades keskkaitsest ja lõpetades lõpuks ründes. See kõik on tulnud mulle ainult kasuks. Pelle on mind mängudel kasutanud erinevatel positsioonidel, põhiliselt vasaku- ja parema poolkaitsjana, kus minna lahtilöökide ajal õhuvõitlusse hoidmaks palli vastaste poole peal ning äärest sisse löögile. Tänu kasvule kasutatakse mind tipuründajana, hoidmaks palli ees, leidmaks omasid ja tänu varasemale kogemusele ka keskkaitses.

Mida pead enda nõrkuseks?

Eks neid nõrkusi on kindlasti veel, seda oskab paremini kommenteerida treener ise, aga peamiselt tooks esile vastupidavuse. Kui suudaks väljakul maksimumi anda kõik 90 minutit, oleks panus meeskonnale tunduvalt suurem. Aga see on ka asi, mille kallal saab töötada ja ei tohiks saada takistuseks järgnevatel hooaegadel.

Mida tuleks teha, et ala siin veelgi populaarsemaks saaks?

Selleks tuleks kaasata sponsorid, koolid ja eelkõige Kuressaare linn ning ühendama oma jõud. Välja käima ideed, kuidas asi muuta populaarsemaks ning tuua saarlased staadionile omadele kaasa elama. See on koht, kus tuleb tegutseda ühtse meeskonnana ja eks selleks tuleb ette näha ka eraldi rahaline fond reklaami jaoks. Praegusel hetkel ei ole sellese täie tõsisusega suhtutud ning reklaam on minimaalne.

Kas tulevikus oled valmis end jalgpalliga rohkem siduma, näiteks hakkama treeneriks?

Selline mõte on läbi käinud ja esimene samm on samuti tehtud. Alustan aasta lõpus treeneritöö koolitusega, algsete teadmiste omandamiseks rahvajalgpalli tasemel. Kõik omal ajal, samm sammult …