Risto Lillemets kannab edasi Saaremaa kümnevõistluse traditsioone

Saaremaa on Eesti kergejõustikukaardil olnud läbi aastakümnete tuntud eelkõige tugevate heitjate, jooksjate ja mitmevõistlejate kasvulavana. Nii on Risto Lillemets täna stardis Birminghamis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel.

Mitmeid tipptegijaid kasvatanud Saaremaa spordikooli kergejõustikutreener Andres Laide hinnangul teeb kümnevõistluse meeste jaoks atraktiivseks eeskätt mitmekülgsus. „Ala on eestlasele loomupärane, sest nõuab töökust ja tahtejõudu. Selle võib ka saarlastele üle kanda,“ leiab ta.

Laide sõnul ei ole ta oma poisse pannud vägisi kümnevõistlust tegema, pigem on nad ise olnud sellest huvitatud. „Eks ma olen ise seda ala harrastanud ja selle suunitlusega meie trennid ka käivad,“ täpsustab ta.

„Kui kellelgi on eeldused teisteks aladeks, siis tee on lahti. Samas paljud ise tahavad selle läbi teha ja korra proovida. Kuna ma olen ikkagi noortetreener, siis üritan kõiki alasid tutvustada ja eks igaüks leiab ise omale meeldivaima.“

Laide tõdeb, et poiste huvi on olnud ajas muutumatu. „Ma ei saa öelda, et mingil ajal oleks olnud tohutult suurem huvi. Kuna Eestis on kümnevõistlus olnud kogu aeg pildis, siis ma arvan, et poistel on ka tänu sellele ala vastu rohkem huvi olnud,“ märgib ta.

8156 punktiga Saaremaa kümnevõistluse rekordiomanik Risto Lillemets räägib, et tema jaoks tähendab kümnevõistlus kõike ja see on elustiil. „See ei ole nii, et käid paar tundi trennis ja siis on kõik,“ selgitab ta.

„Kümnevõistlus on 24/7 ja selle juurde käib ka palju muud ning sa ei saa teha asju, mida teevad normaalsed inimesed. Minu elu käib kümnevõistluse rütmis ja kõik mis ma teen on ikka selle nimel, et rohkem punkte skoorida. Söömine, puhkamine, videote analüüs on selle heaks ja mingeid allahindlusi teha ei saa, tuleb teha suuri ohverdusi. Aga see on üks paremaid tundeid elus, kui sa jälle ühe võistluse selja taha saad, kui sa võistled konkurentide ja ise endaga. Hea tunne, kui suutsid jälle parem olla.“

Algusaastad ja traditsioonide kujunemine

Kergejõustik hakkas Saaremaal laiemalt arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Saarlaste sportlik elu koondus eelkõige Kuressaarde, kus toimusid maakondlikud võistlused ja kujunes välja kohalike klubide tegevus. Kümnevõistlus nõudis aga palju paremat infrastruktuuri ja treenerite kompetentsi kui üksikalad, mistõttu jäi selle areng esialgu tagasihoidlikumaks.

Oluline muutus toimus nõukogude perioodil, mil koolispordi ja spordikoolide süsteem võimaldas noortel proovida erinevaid alasid. Just siis tekkis Saaremaal esimene järjepidev mitmevõistlejate põlvkond.

Esimeseks endale kümnevõistlusega nime teinud saarlaseks võib pidada Jaan Lemberit, kes 1974. aastal püstitas Saaremaa kümnevõistluse rekordi tulemusega 7864 punkti (hilisema punktitabeli järgi ümber arvestatuna 7724 punkti). Sama tulemusega saavutas ta Nõukogude Liidu, USA ja Saksamaa LV kolmikkohtumisel teise koha. Seejärel tegid 1980. aastatel häid tulemusi Andres Aavik, Enri Pahapill ja Neeme Truumees,  Eesti meistriks tulid 1983 Urmas Käen ja 2002 Villu Sepp. Rauno Liitmäe isiklik rekord kümnevõistluses on 2018. aastast 7524 punkti.

Kuressaares sündinud Mikk Pahapill on kogunud küll 8398 punkti, kuid Andres Laide sõnul ainuüksi sünnifaktist ei piisa ja seepärast tema tulemus Saaremaa edetabeli arvestusse ei lähe.

Jaan Lemberi maakonna rekord püsis 2006. aastani, mil Madis Kallas kogus Prantsusmaal Arles’is 7972 punkti. See rekord ületati alles 14 aastat hiljem, kui Eesti meistrivõistlustel kogus Risto Lillemets 8133 punkti ja tõstis Saaremaa rekordi esimest korda üle 8000 punkti piiri.

2021. aasta maikuus püstitas Lillemets Götzise mainekal kümnevõistlusel uue rekordi 8156 punkti, mis on püsinud tänaseni ja on kinnitanud saarlase koha riigi kümnevõistluse eliidis.

Andres Laide hinnangul on Saaremaalt sirgunud päris palju Eesti ja rahvusvahelisel tasemel mehi. „Maailma päris tippu pole ju keegi jõudnud, aga kui me vaatame, siis omas ajas oli ka Jaan Lember maailma mõistes tipptegija,“ märgib ta.

„Siis on meil Fred Kudu grupist Henri Pahapill ja Urmas Käen, siis tulid Villu Sepp, Madis Kallas ja Risto Lillemets. Minu jaoks oli Kaarel Ermits heade eeldustega, aga kahjuks oli tema nõrkuseks vastupidavus. Seepärast keskendus ta kõrgushüppele, kuid vigastused segasid tippu pürgimise.“

Risto Lillemets ala valitseja

Andres Laide sõnul on neid mehi kellel noorena on annet mitmevõistluse peale olnud küll ja küll, kuid pärast kooli lõpetamist on kahjuks sportimine pooleli jäetud. Aga Saaremaa aegade parim on Risto Lillemets, sest rekord on tema käes. „Ta on ainus, kes jõudnud tiitlivõistlusel medalile ja teinud ainsana üle 8000 punkti,“ tõdeb ta.

Kuigi rekord 8156 punkti püsib Risto Lillemetsa nimel 2021. aastast on korduvad katsed seda summat järgmistel võistlustel ületada luhtunud. Ometi usub atleet ise oma võimetesse kehtivad numbrid ületada.

Tänavusel Götzise võistlusel oli Risto Lillemets kettaheite järel oma rekordgraafikut 8156 punkti edestamas, kuid järgnevate aladega seisu hoida ta paraku ei suutnud ja lõpuks kogutud 8063 punkti andis võistluses 13. koha. „Olen kindel, et uus rekord tuleb ja tuleb neid veel mitu tükki,“ on sel aastal isiklikud rekordid kettaheites ja kuulitõukes vormistanud Lillemets lootusrikas.

Seekord jäi rekordist puudu vaid 90 punkti. „Siin oli rekord väga lähedal,“ tõdeb Lillemets. „Kahjuks ei saanud Götzises korralikult hüppeid teha. Aasta algas minu jaoks kanna põrutamisega. See oli vahepeal juba hea, sain hakata uuesti hüppama, kuid siis tuli jälle valu sisse ja mingi paharet on ikka sees. Kõrgust sain hüpata vale jala pealt ja usun, et 200-300 punkti on veel varu.“

Risto Lillemets on jäänud skeptikute ja ironiseerijate meelevalda, kui ta läheb järjekordsele võistlusele suurte lootuste ja rekordi plaanidega, kuid eesmärk jääb jälle saavutamata. Samas on mees ületanud 8000 punkti piiri enam kui kümnel võistlusel.

„See, et lähen tegema tuleb minu seest ja ma ei oska alla anda. Lõpuks ma teen selle ära ka ja nii lihtne see ongi,“ väljendab kümnevõistleja enesekindlust. Ta on 28-aastane ja parimad spordimehe aastad hakkavad tegelikult alles kätte jõudma.

Sel aastal on peamiseks eesmärgiks Birminghami Euroopa meistrivõistlused. „Vaatame, mis seal saama hakkab,“ lausub ta. „Vaadates kõiki alasid Götzises, siis pea kõigil olin oma parima lähedal. Kui panna sinna veel paremad hüpped juurde, siis medalimängu sekkumine on keeruline, aga oleks tore. Tase on meeletult tõusnud ja tehakse 8900 punkti. Aga kümnevõistluses võib kõik juhtuda.“

Järelkasv koputab uksele

Praegune Saaremaa kümnevõistluse tugevus peitub jätkuvalt noortes. Maakonnas toimuvad regulaarselt koolide ja spordiklubide kergejõustikuvõistlused ja TV 10 Olümpiastardi etapid. Selline mitmekülgne ettevalmistus loob hea pinnase tulevaste mitmevõistlejate kujunemiseks.

Tulevik sõltub aga suuresti sellest, kas Saaremaa suudab säilitada oma noorte huvi kergejõustiku vastu ja kas meil on lootust, et järgmine tugev saarlasest kümnevõistleja on juba sirgumas.

Kuigi Risto Lillemets on ise alles 28-aastane ja tema parimad aastad hakkavad kätte jõudma hoiab ta silma peal ka noorematel tegijatel. „Laide poisid teevad kõvasti trenni ja näitavad häid tulemusi, aga et kümnevõistluses minu kandadele astuma hakata tuleb veel kõvasti tööd teha. Loodan, et neil motivatsiooni ja tervist ikka jagub ja siis on kõik võimalik,“ räägib ta.

Juuni algul Lätis toimunud noorte mitmevõistluse Balti võistkondlikel meistrivõistlustel said U20 vanuseklassis Andre Jürisson 6938 ja Ron Sebastian Puistee 6689 punktiga vastavalt 5. ja 6. koha.

Valga keskstaadionil toimunud  TV10 Olümpiastarti 55. hooaja finaalis jõudis vanemate poiste üheksavõistluses kümne parema hulka neli saarlast. Ragnar Kurm sai 7228 punktiga 4., Joosep Kaal 6742 punktiga 6., Joonas Puiestee 6417 punktiga 9. ja Sander Vallik 6206  punktiga 10. koha.

Rakveres toimunud Eesti meistrivõistlustel MU20 vanuseklassis oli 1. Andre Jürisson 7186 ja 3. Ron Sebastian Puiestee 6619 punktiga. PU18 klassis sai 2. koha Hendrik Suurpere 6221 punktiga. Andre Jürisson sai USA-s toimunud maailmameistrivõistlustel 22. koha.

„Järelkasv on olemas ja muretsemiseks pole põhjust,“ märgib Andres Laide. „Igas ajas on olnud poisse kellel on eeldused olemas ja kelle peale saab loota. Kui ikka külm Jaanipäeval ära ei võta võib ühte-teist tulla.“

Kokkuvõttes on Saaremaa kümnevõistluse lugu eelkõige järjepidevuse ja kohaliku spordikultuuri lugu. Väikeselt saarelt on kasvanud sportlasi, kes on jõudnud Eesti paremikku ja rahvusvahelisele areenile.

Ala arengut on vedanud Saaremaa spordikool ja pühendunud treenerid. Tänane seis ei põhine niivõrd suurel sportlaste hulgal kui kvaliteetsel järelkasvul, mis annab lootust, et Saaremaa nimi püsib Eesti kümnevõistluse kaardil ka tulevikus.