Rahvaralli kogub üha rohkem populaarsust

Rahvaralli on koht, kus huviline saab ralliga esimese kokkupuute ja võimaluse sõitma õppida. Soov end proovile panna on suur ja stardinimekirjad saavad väga kiirelt täis.

„Üks asi on see, et majandusel läheb praegu hästi ja inimestel on tekkinud võimalused rahvarallil osaleda, sest see on oluliselt odavam, kui pärisralli,“ selgitas Saaremaa rahvarallide ja rahvasprintide peakorraldaja Avo Reimal, lisades, et kes pisut tõsisemalt tahab tegelda, siis see peab juba auto tõsisemalt ette valmistama.

Suvel sõidetud Kihelkonna rahvarallil lubati starti 150 ekipaaži ja joone alla jäi 30, 1/3 neist saarlased. Paraku ei võimalda ajagraafik rohkem autosid starti lasta, sest teede kvaliteedile peab ka mõtlema. Vaid asfaldil oleks võimalik võistlejate arvu suurendada, aga kruusal ei saa seda teha.

Rahvarallil saab osaleda alates 12-eluaastast ja selleks tuleb teha Eesti Autospordi Liidus vastav litsents. Saarlastest harrastajaid pole kokku loetud, aga neid peaks olema mitukümmend. „Selle rallitamise soovi taga on ilmselt huvi tehnika ja kiiruse vastu,“ rääkis Avo Reimal, kelle sõnul tuleb esmalt ikkagi autod ette valmistada ning siis tuleb see teine rõõm ehk sportlik pool ja metsas raja peal sõitmine.

Kindlasti on populaarsusele andnud suure panuse meie suur ralli, kus nii Ott Tänak, kui Ken Torn ja Robert Virves on oma esimesed katsetused just rahvarallil teinud. Ilmselt ei ole täiskasvanud sõitjate puhul enam soovi neid järgida, küll aga on meie ässad eeskujuks noortele.

Suur roll on siin ka järjepidevusel. „Kui vaadata minu enda seisukohast siis olen ise sõitnud, vanemad poisid on sõitnud ja nüüd noorem sõidab,“ märkis Avo Reimal. „Sama on ka teistega ja kui ei ole ise sõitnud, siis on olnud vähemalt korraldajad. Ala juures on ikka paljud enne olnud ja vähe on neid, kes päris nullist sõitma tulevad. Järelkasvu kasvatamine ja koolitamine on suuresti vanemate enda lõbu. Nemad muretsevad autod ja putitavad neid.“

Samas on rajal juba ka mitmeid perspektiivikaid noori ja seni on kõige kiiremini sõitnud Kauri Bõstrov, järgi tulevad kohe Rainer Raun, Romet Reimal ja Kevin Lempu. „Kui poistel on vanust juba niipalju, et nad saavad hakata sõitma suurt rallit, siis on näha, mis nad seal tegema hakkavad,“ rääkis Avo Reimal, lisades, et rahvarallis võid ju esialgu kiire olla, aga sportrallis on need kiirused niipalju suuremad ja sinna ei pruugi vajalikku julgust enam jaguda.

Paljud sõitjad on täna koondunud klubisse Thule Motorsport. Avo Reimali hinnangul on olnud tore seltskond ja kaks aastat on võidetud ka Eesti klubide karika. „See on tubli sõidu pealt, sest igalt võistluselt kolm paremat tulemust lähevad arvesse,“ selgitas ta.

Kiireid sõitjaid on praktiliselt igas võistlusklassis. Aira Lepp on naiste klassis juba korduvalt meistriks tulnud, neliveos on Martin Vaga väga kiire, Kaino Tarumann ja Daniel Ling on väga head 2WD-s, juunioridest tuleb peale Kauri Bõstrov, kes on end poodiumile sõitnud ja järjest kiiremini on sõitnud klubi kõige noorem osaleja Romet Reimal.

„Kuna meie puhul on tegu mittetulundusliku ettevõtmisega, siis mingeid erilisi võimalusi oma liikmetele pakkuda ei ole. Sel aastal tegime soodushinnaga treeninguid, see on lihtsalt koos ajaveetmise võimalus.“

Suuri investeeringuid ei nõua

Rahvarallil on palju võistlusklasse, kõige nooremad panevad end proovile J16 konkurentsis ja omavahel saavad paremust selgitada ka naised. Samas tuleb teha siiski ka kulutusi ja maksumus oleneb sellest, mida keegi tahab teha.

Kui osaletakse puhtalt huvi pärast, siis piisab kui ostetakse endale motopoest kiiver, soetatakse 300-400 eurone auto, tasutakse stardimaks ja ostetakse bensiin. Autodel ei pea olema turvapuure. Ainuke tingimus on Autospordi liidust autole saadud tehniline kaart, mis on tasuta.

„Rahvaralli mõte on see, et saab osaleda ka tavasõiduautoga ja vastavalt sellele on ka rajad võimalikult ohutud,“ selgitas Avo Reimal, lisades, et rajale pannakse seetõttu takistusi ja ehitatakse šikaane.

Samas on ka mehi, kes oma sõiduvahendid võimsamaks tuunivad ja Avo Reimali hinnangul tahaks iga mehhaanik oma auto veidi mehisemaks teha, kuid need asjad on kõik tehniliste tingimustega piiratud, et asi olekski võimalikult odav.

„Aga ka seal nähakse mingeid reeglitest möödahiilimise kohti,“ tõdes ta, lisades, et tuunime käib siiski asja juurde. „Mõni panebki mootorisse suurema kolvi, kes paneb natuke parema vedrustuse, võib-olla ka natuke jäigemad klapivedrud, et natuke endale kusagilt kiirust lisaks saada. Tegu on ikkagi tehnikaspordiga ja tehnikast saab kõik alguse.

Samas on Noorte klassides tehnilised tingimused konkreetselt paika pandud, midagi autodega teha ei tohi ning autodel võivad olla turvapuurid sees ja võidusõidu varustus nagu päris rallimeestel, kuid tehniliselt hästi standardsed autod.

Rallil saavutatavat kiirust Avo Reimal öelda ei oska, kuid on ettenähtud, et kõige kiirematel oleks see 55 km/h. „Sinnakanti jäävad tänapäeval üksikud katsed ja pigem läheb kiirus ikka juba 70 kanti ja hetkekiirused võivad minna ka 140-150 peale,“ tõdes ta, lisades, et tegu on ikkagi autospordiga, kõigile meeldib kihutada, autod muutuvad võimsamaks ja teel püsivad autod hästi.

Kõige populaarsemad sõiduvahendid on tagaveoga BMW-d, esiveoliste klassis Hondad ja juunioridel on hakanud Forde tulema. Selliseid inimesi, kes oma igapäevase sõiduvahendiga võistlema tulevad jääb aina vähemaks ja päris tänapäeva linnaautoga praktiliselt ei käigi enam keegi. Aga võimalus selleks on olemas. Reeglina on kõigil selleks juba oma autod ehitatud.

Kui suurtel rallidel on olemas ikkagi mehaanikute tiim, siis ka rahvarallil pole see keelatud. Reeglina kasutatakse selleks oma sõpru, kes elavad raja ääres kaasa ja hoolduspausil remondivad autod.