Belgrad Banjaluka 3. etapp 140,5 km võitis itaallane Filippo Fortin (Maloja Pushbikers), peagrupis lõpetanud ATT Investments rattur Mihkel Räim oli 15.
Sõit toimus alguses suurel kiirteel ja suurel kiirusel. Meeletult palju oli rünnakuid, aga väga keegi vahet sisse ei saanud. Umbes 50 km peal toimus kiirtee laskumisel päris suur kukkumine. „Kiirusel 70 km/h on keeruline reageerida,“ vahendas Mihkel Räim. „Muidugi loeb palju oskustest ja kainest mõistusest. Ma olin just pundi taha läinud ja hakkasin ette tagasi liikuma, kui nägin suurt pauku. Hakkasin pidurdama, sain kenasti juba hoo maha ja siis tagant mingid vennad, kes üldse pidureid ei vajuta, lendasid selga. Oli ka neid mehi, kes nägid, et ees kukkumine ja siis panid automaatselt pidurid põhja… kolm korda võite arvata, mis juhtus.“
Kuna kukkumine toimus väga suurel kiirusel, siis oli vaja mehi haiglasse viia ja sõit peatati. Mihkel Räim õnneks vigastada ei saanud, aga lendas ikkagi kiirtee piirete peale, kus jäi pidama.
Pärast pausi sõideti umbes 15 km kohtunike auto taga, sõit oli neutraliseeritud ja siis läks uuesti sõiduks. Lõpus said 2-3 meest minema. Liidermeeskond hoidis asja kontrolli all. Mingi hetk lõpetasid nad töö tegemise ja teised tiimid jätkasid.
„Lõpuringid olid suht kurvilised ja halva teekattega,“ tõdes Mihkel Räim. „Hoidsime ette, vahepeal Gert vedas mind hästi grupi etteotsa. Kuna ma meie põhilist sprinterit ei näinud ja enne ringe polnud ta üldse kindel, kas tahab finišit panna, siis olin valmis selleks, et pean ise panema. Lõpus olin üksi ja viimases kurvis üks vend lõikas väga totralt seestpoolt kurvi sisse ja pidin pidureid vajutama, samal hetkel nägin, kuidas meie tiimi teine sprinter mööda lendas. Ise tegin siis tagasihoidliku spurdi, sest esimesed olid juba kaugel. Tiimikas lõpetas 4. kohal, mis on hea, aga kui me töötaks ühise eesmärgi nimel koos, siis võinuks võita. Homme uus ja viimane päev siin. Loodan, et saame vähemalt oma poodiumi ikka kätte.“