Eesti Jalgpalli Liit taotleb Vabariigi Valitsuselt luba alustada Premium liiga mängudega eriolukorra lõppemise (17. mai) järel 19. mail, et hooajaga detsembri alguses ühele poole saada, vahendab soccernet.
Peaminister Jüri Ratasele ning kultuuriminister Tõnis Lukasele adresseeritud kirjas (nähtav Kultuuriministeeriumi ja Terviseameti avalikes dokumendiregistrites) pakkus jalgpalliliit välja idee alustada kontaktsete treeningutega hiljemalt 11. maist, pidada treeningmänge kolm päeva hiljem ning taaskäivitada ilma publikuta peetav Premium liiga 19. mail.
Alates laupäevast saavad jalgpallurid küll trenni teha, aga seda vaid kümnestes gruppides ja 2+2 reeglit järgides ehk rangelt kontaktivabalt. Jalgpalliliit on koostanud konkreetse plaani, kuidas edasi minna, aga selle realiseerumine sõltub valitsuse otsusest.
Kui jalgpalliliidu soov tõeks saaks, siis lõppeks hooaeg detsembri alguses. “EJL-i kriisikomisjon on töötanud välja üksikasjaliku ja vastutustundliku plaani nii kontaktsete treeningute kui ka mängudega alustamiseks, kusjuures 2. mail käivitunud treeningtegevus on Premium liiga võistkondades alanud kõnealuse kava järele ehk siis rangematel eeldustel, kui Vabariigi Valitsuse poolt üldiselt lubatud,” selgitati kirjas. See tähendab, et kuigi riigi poolt pole sellist nõudmist, siis palus jalgpalliliit, et kõik klubid oleks enne trenni minekut koroonaviiruse testi läbinud. Ühtlasi ei tohi esialgu treeningutel palli puudutada pea ega kätega.
Kui valitsuselt tuleks kontaktsete treeningute läbiviimiseks roheline tuli, siis oleks seal juba pea ja kätega pallipuuted lubatud. Mängijad peaks aga endiselt riietuma ja pesema kodus ning trennist lahkuma kohe pärast selle lõppu.
Kirja kohaselt lubataks igale Premium liiga kohtumisele ainult mängu läbiviimiseks ning teleülekande korraldamiseks hädavajalik personal: mõlema meeskonna mängijad (11 algkoosseisu liiget + 7 vahetusmeest) ja personali liikmed (6 kummastki võistkonnast), 4 kohtunikku, 1 mängukorraldusjuht, 1 kohtunike vaatleja, 4 klubide delegatsioonide liiget (2 mõlemast võistkonnast), 3 fotograafi, 4 ajakirjanikku, 4 täisealist pallipoissi, kuni 19 teleülekandega seotud inimest, 5 turvatöötajat, 3 kiirabi töötajat ja 2 väljakumeistrit. Kokku oleks staadionil maksimaalselt 98 inimest. Et nad kõik omavahel võimalikult vähe kokku puutuks, jagataks staadionid kolmeks tsooniks – tehniline tsoon, tribüün ja väline perimeeter -, mille vahel jälgivad liikumist turvatöötajad.
EJL korraldaks kõigi klubi treeneritele, meditsiinilisele personalile, kohtunikele, EJL-i ametiisikutele ja teleülekande tehnilisele personalile videopõhise kohustusliku infotunni, mille käigus tutvustatakse nõudeid ja korda mängude jätkamiseks. Mängule pääsemiseks peavad kõik mängijad ja sportliku personali liikmed olema eelnevalt testitud ja esitanud kirjaliku tõendi, et neil viirushaigust ei ole. Sama kehtib ka mängu teenindavate kohtunike kohta.
Klubid peavad mänguga seotud isikute nimekirjad saatma jalgpalliliidule 24 tundi enne avavilet. Alaealised mängijad võivad kohtumisest osa võtta ainult lapsevanema kirjalikul nõusolekul. Staadioni sissepääsus toimub kõikidel akrediteeritud isikutel kehatemperatuuri mõõtmine ja käte desinfitseerimine.
Võimalusel kasutatakse staadionil kõiki riietusruume, et vähendada mängijate arvu ühes riietusruumis ja tagada piisav distants. Mängueelne- ja järgne kätlemistseremoonia jääb ära, pärast lõpuvilet tänatakse vastaseid ja kohtunikke plaksutades.
Samuti on kirjale lisatud reeglistikus, et pealtvaatajatel on keelatud koguneda staadioni vahetus läheduses, et sealt mängu jälgida. Maakeeli langeb fännidel ära “säästusektoris” viibimise võimalus.