Ametist lahkuv Sander Viira: poistes on vähe tahet kusagile jõuda

Mitmel korral Esiliiga B kuu parimaks treeneriks valitud Sander Viiral on jäänud FC Kuressaare U21 eesotsas mängida koduväljakul veel pühapäevane kohtumine Pärnu Jalgpalliklubiga mille järel ta paneb ameti maha.

„Mul on leek kõvasti väiksemaks jäänud ja soov on näha veidi ka elu ilma kohustusteta jalgpallis,“ rääkis Sander Viira oma loobumise põhjustest. „Tunnen, et mingid hetked jäävad elus nägemata. Töö on selline, et see on õhtuti ja nädalavahetusel ning mängud võib-olla väsitasid rohkem ära. Pühapäeviti on olnud naljaks tegutseda ja ka poisid on pühapäeval palju vähem valmis.“

Teise põhjusena tõi Viira välja oma mängijate kehva suhtumise. „Ma näen, et poistes on vähe tahet kusagile jõuda ja sellepärast ma ei ole ka enam nõus enda aega panustama,“ lausus ta, lisades, et kahjuks jääb ka esindus kaugeks.

„Tänapäeva noortel on palju valikuid ja eks nad tahavad ka muid asju teha. Võib-olla saavad nad siis ka aru, kui raske töö see on ka Eesti mõistes Premium liiga mängijaks kasvamisel  rääkimata veelgi kaugemast asjast. On palju asju millest peab sellel teel loobuma, kui sa tahad asju hästi teha ja karjääris kaugele jõuda.“

Potentsiaali on kuid, kuid tööd teha ei viitsita

Üks FC Kuressaare U21 meeskonna eesmärke on kasvatada mängijaid klubi esindusmeeskonnale. Sander Viira hinnangul on Premium liiga potentsiaali heal juhul viiel ja nendest poolte puhul on näha, et ega nad tõsiselt ei tahagi. „Mina näen, et Kristofer Leedol oleks kõige suurem potentsiaal, aga tundub, et tal ikkagi seda tõsist soovi pole,“ tõdes peatreener.

FC Kuressaare duubelmeeskonda tüüris Sander Viira viimased kolm hooaega tõstes meeskonna teisest liigast Esiliiga B-sse. „Tabeli poolest oleme kõrgemal tasemel, kui ma treeneriks hakkasin,“ rääkis ta.

„Olen ka varem duubli treener olnud, aga nüüd oli ka materjali millega tegeleda. Kui kunagi mängisime Sörve JK-ga teises liigas oli peavalu ja stressi kõvasti rohkem, sest mängijaid oli vähem ja meeste suhtumine oli kõvasti halvem. Praegu oleme paremal tasemel, kuigi on ikkagi veel puudujääke.“

Viira sõnul näitas ka tänavune hooaeg, et päris palju jääb veel ikkagi meeste suhtumise taha. Hooaeg on nii pikk ja enamusel mängijatel tuleb äralangemisi. Kes käis reisil ja kes kadus lihtsalt ära.

Samas on sportlikus mõttes toimunud kindlasti areng ja meeskond on Esiliiga B-s tugev keskmik. „Hooaja jooksul oleme olnud mitu nädalat tipus, aga lihtsalt lõpp on ära vajunud ja sel aastal veel eriti,“ rääkis Sander Viira, lisades, et tänavu on ka kindel põhjus.

„Augustis läks korraga reisile seitse mängijat, viis üheskoos, üks käis perega ja üks elukaaslasega. Sealt hakkas see asi rulluma. Ma ei usu, et selline suhtumine on meie noortreenerite tegemata töö. Pigem on elu selline.“

Ründajate panus jäi väikeseks

Hooaja edenedes andis üha rohkem tunda ründaja puudus. Kui algul oli meeskonna nimekirjas neli ründajat, siis suvel polnud neist põhimõtteliselt ühtegi ja Viira pidi poolkaitsjatega kohti lappima. Mingil hetkel lõpetas Maarek Suursaar panustamise ja kui Andero Kivi hooaja algul veel mängis, siis teisel poolaastal pole teda olnud.

„Juba suve algul oli raske ründajate kohta täita,“ kurtis Sander Viira. „Paar kuud suutsime koha ära lappida, aga kokkuvõttes olid ikkagi augud sees. Kaur Vesberg oli suvel täitsa kadunud, aga sügisel on ta normaalselt trenni teinud ja täitsa Esiliiga B mängija juba. Aga nii ei saa, et sa kolm kuud jätad vahele. Esiteks enda tase kannatab ja vead ka tiimi alt.“

Samas näeb Sander Viira, et klubis on noortetöö paremaks läinud, kuigi mõnedes aastakäikudes on augud sees. 2007 ja 2008 on tühjemad, aga 2006 on hea ja 2009 tuleb jälle korraliku kasvupinnasega. Poisid on näljased ja pakuvad järgmisel aastal juba konkurentsi.

Kuidas annab Sander Viira meeskonna üle uuele treenerile, kelleks Saaremaa spordisõbra teada saab Andre Anis? „Ühtpidi olen uhke, et me mängime kõrgemal tasemel, teistpidi pole seis lihtne,“ lausus Viira.

„Esiliiga B on hästi tihe ja eelkõige on vaja meile ründajat. 2009 grupis on peaaegu igale positsioonile üks näljane ja hea tasemega poiss, aga ilmselt ka neil see nii ei lähe, et tulevad ja löövad ukse lahti.“

Viira hinnangul tekib nüüd Kuressaares korralik trennipunt. „Kui meid suvel oli tihtipeale alla kümne, siis nüüd peaks olema jälle kakskümmend. Materjali nagu on. Juurde saab panna aga suhtumises. Talvel on seda hoida suhteliselt kerge, aga Saaremaa suvi on see, mis kõigil pea laiali lööb,“ leidis ta.

Lümandas väljakutseid jagub

Sander Viira jätkab tegutsemist kodukandis Lümandas. Lümanda põhikoolis pani ta käima 1.-4. klassi jalgpalligrupi, kehalise kasvatuse õpetajana on tal täiskoormus ja korralik töökoht olemas. Varsti saab ta metsaomanikuks, kus on palju saagimist ja plaanis on ehitada sinna väike puhkemaja.

Kas suures jalgpallis on nüüd kriips peal? „Treenerina on see võimalus, et 60 aastaselt saab ikka veel rahulikult teha, mängijana on see ajaaken lühike,“ leidis Sander Viira, kes lõplikult siiski joont alla ei tõmba.

„Praegu ütlen, et lõpetan, mitte ei tee pausi. Kõigepealt tahan paar aastat näha, kas ma hakkan midagi igatsema. Lümandas annan trenni edasi, aga seda võistlusmomenti ja stressi on kõvasti vähem.“