Terviserajad ootavad valla toetuse suurendamist

Terviserajad Pöidel, Karujärvel, Valjalas ja Leisis võivad lähiaastatel sattuda tõsisesse ohtu, sest nende ülalpidamiseks napib raha ning kohalike entusiastide ja väikeste MTÜ-de panusest enam ei piisa.

Saaremaa terviserajad on aastaid olnud kohalike inimeste ja külaliste seas populaarsed liikumiskohad, kuid paraku söövad elektri ja kütuse hinnad, tehnika hooldus ja rajataristu remont võimalused kiiresti ära.

Valla spordinõunik Raigo Sooär räägib, et teemaga ollakse üldjoontes kursis. „Majanduslikult on terviseradade ülalpidamine väga keeruline, sest kulud on püsivad ja kohati ka ootamatud,“ lausub ta.

Kõige suurem mure on praegu selles, et rajad küll eksisteerivad, kuid nende arendamiseks ega isegi tavapäraseks hooldamiseks ei jätku enam piisavalt raha. Mitmel pool tehakse töid vabatahtlikult ning vananeva tehnikaga. Kui mõni rajamasin katki läheb või valgustus vajab suuremat remonti, võib see tähendada, et rada jääbki pikemaks ajaks hoolduseta.

Kohalikud kardavad, et kui toetusi juurde ei tule, võivad väiksemad rajad jääda suuremate keskustega võrreldes tagaplaanile. See tähendaks vähem võimalusi tasuta värskes õhus liikumiseks just maapiirkondades, kus muid sportimisvõimalusi niigi napib.

„Paraku on tulubaas nende tegevuste katmiseks vägagi piiratud. Seetõttu ei saa öelda, et olukord oleks hea, pigem on tegemist valdkonnaga, mis vajab järjepidevat tähelepanu ja koostööd,“ märgib Raigo Sooär.

Kuigi Saaremaa terviserajad on seni püsinud suuresti tänu kohalike inimeste tahtele ja vabatahtlikule tööle, ei pruugi sellest enam pikalt piisata. Ilma kindlama rahastuseta võivad tervisrajad lähiaastatel seista valiku ees kas leida uus toetus või hakata tegevust koomale tõmbama.

Vajalik süsteemne korraldus

Pöide aastane toetus on 5000 eurot, kuid sellega pole välja tuldud. Nii on ise juurde pandud, küsitud lisa sponsoritelt või kasutajatelt. „Oleme vallajuhtidega palju rääkinud ja lootus on, et leitakse vahendeid juurde,“ lausub MTÜ Pöide spordiselts liige Jüri Linde.

Valjala ja Leisi radasid hooldav MTÜ Ojakallas saab valla eelarvest tegevuseks 8500 eurot. „Selle summaga ei tule kohe mitte kuidagi välja,“ tõdeb juhatuse liige Priit Nurk, lisades, et peab ise ka panustama.

„Kuna ma igapäevaselt tegelen üle Saaremaa analoogse tööga, siis mul ekstrakulu tehnika peale ei ole ja see annab eelise. Terviserada on muude tööde mahtudega väga väike. Teiste tööde najal hoian üleval Valjala ja Leisi tegemised.“

Karujärve saab vallalt ja riigilt tegevuseks 13 000 eurot. MTÜ Karujärve Tervisespordikeskus juhatuse liikme Aivar Kallase sõnul aitab see summa kuidagi ellu jääda. „Iga kuu teeme vähemalt ühe ürituse, kuid investeeringuteks võimalusi pole,“ leiab ta.

Raigo Sooäre hinnangul saab terviseradade majanduslikku seisu parandada eelkõige süsteemsema korralduse kaudu. Esimene samm on iga raja puhul selgelt kaardistada, millised on püsikulud, millised on hädavajalikud hooldustööd ja millised on pikemaajalised arendusvajadused.

„Selle põhjal saab otsustada, kus on vaja valla tuge, kus saab kaasata kogukonda ja milliste tegevuste jaoks on mõistlik otsida projektipõhist rahastust,“ selgitab ta, lisades, et siin ei saa jääda lootma ainult ühele allikale.

Lisaks valla eelarvele on võimalik vaadata erinevaid riiklikke, maakondlikke ja kogukondlikke toetusvõimalusi. Olulisel kohal ka koostöö kohalike ettevõtjate ja organisatsioonidega.

„Siinkohal näengi, et lisaks rahalisele toetusele saab vald panustada projektide ettevalmistamisse, partnerite kokkuviimisse, maa- ja kasutusküsimuste lahendamisse, hooldusmudeli korrastamisse ja info koondamisse,“ pakub Sooär.

 Samuti on võimalik arutada, kas osa tegevusi saaks teha ühiselt mitme raja peale, näiteks hooldusteenused, viidastus, kommunikatsioon või projektikirjutamine. See aitaks kulusid paremini juhtida ja vähendada olukorda, kus iga rada peab oma probleemidega eraldi toime tulema. Selle teemaga täna tegeletakse ja lootust on, et ka lahendused juba paistavad.

Sooäre sõnul on suurem eesmärk jõuda selleni, et terviseradadel oleks selgem omanikutunne, realistlik ja kogemuslik hooldusplaan ning kindlasti mitmekesisem rahastusbaas. „ See küll ei lahenda kõiki probleeme korraga, kuid aitab muuta radade majandamise järjepidevamaks ja vähem sõltuvaks üksikutest toetusotsustest,“ lisab ta.

Erinevad rajad, ühised mured

Pöidelt leiab huviline 1, 2, 3, 5 ja 10 km pikkusega suusa- ja jooksurajad ning 21 korviga kettagolfi pargi. Lisaks on veel 9 pesaga footgolfi mängimise võimalus ja MOBO rada. Aastas tuleb 9000 kasutuskorda.

Jüri Linde räägib, et palju on ka neid inimesi, kelle tegevust loendurid ei fikseeri. „See on muljetavaldav arv ja ei ole tegu väikese klubi tegevusega,“ leiab ta. „Me osutame avalikku teenust ning raha läheb raja korrashoiuks, arendamiseks ja hooldamiseks. See talv oli kaks kuud ilusat suusatalve ja need röövisid kõik vahendid ära. Lisaks sai soetatud ka uus suusarull, kus poole maksis Eesti Terviserajad ja poole spordiselts.“

Samas on toetanud annetajad, ettevõtjaid ja eraisikud. Jaanuaris koguti annetusi 1657 ja veebruaris 1160 euri. Üks ettevõte toetas 500 euriga. Oleme kõigile panuse eest tänulikud ja loodan, et ka kettagolfarid annavad enda panuse,“ lausus Linde.

Valjala terviserajal saab valida 2 või 3 km raja vahel. Lisaks on maalinna kõrval kulgev rada varustatud 9 kettagolfi korviga, juures olevas parklas on ka mõnus pikniku koht. Leisi rada kulgeb alevi servas asuva männimetsa all ja see on kaetud 1,4 km ulatuses hakkepuidust kattega.

„Niitmisega saame hakkama, aga võsalõikamiseks, mida on vaja teatud aastate tagant laiemalt teha ressurssi pole,“ räägib Priit Nurk. „Eelmisel aastal oli niivõrd niiske suvi, et võsa ja puud kasvavad väga kiirelt peale. See ei ole paari tunni töö ja kõike ei jõua vabatahtlikult teha. Aga samas olen ma ise kogu elu olnud paras spordifanaatik ja tore, kui sportimise võimalused on olemas.“

Priit Nurga hinnangul on Valjala rada huvitavam, sest seal on natuke profiili ka. Konkreetseid kasutajanumbreid ei oska ta öelda. „Kui Valjalas on suusarada sees, siis on huvilisi palju ja tullakse isegi mujalt, Leisis käivad peamiselt koolilapsed. Suvel jooksurajana neil võimalusi ei näe, sest maal on võimalik igal pool joosta,“ selgitab ta.

Vaheldusrikkal maastikul asuvad Karujärve terviserajad on 2 km, 3 km, 5 km ja 10 km pikkused. Radadel saab joosta, kepikõndida, rattaga sõita ja talvel suusatada. 300 meetri kaugusel parklast asub turvaline laste kelgunõlv. Kettagolfi rada on avatud siis, kui suusatada ei saa. Karujärve suusamaja on avatud tellimise peale.

Aivar Kallase sõnul kulub raha tehnika remondile, kütusele, talvisele radade hooldusele, suvisele niitmisele ja ürituste korraldamisele. „Inimesed käivad ka niisama, kuid tihedas kasutuses on kettagolfi rajad,“ lausub ta.

„Igal üritusel võiks olla osavõtjaid rohkem, aga sada võistlejat me saame kokku suusamaratoniks. kuid ka selle arvuga ei jõua kuidagi plussi ja siis peaks osavõtutasu kolmekordistama.“

Kallas lisab, et võib ju rääkida sponsorite otsimisest, aga need tulevad võistluste jaoks. „Aga ma ei saa pidada sponsorite tasku peal üleval tervisespordi keskust,“ märgib ta.

Investeeringuteks ressurssi pole

Priit Nurk on vallalt lisarahastust küsinud, kuid tulemusteta. Leader programmi toetuse jaoks ei ole ta abikõlbulik, sest rajad on valla omad. Vöimalusest toetust saadi, aga vald sellele lisa ei andnud. „Summa võiks olla 3000-4000 eurot suurem,“ pakub Nurk.

Pöidel on plaanis ehitada veel valgustus. Postid on püsti, aga liitumine maksab 27 000 ja sellist summat pole kusagilt võtta. „Oleks hea, kui ürituste ajal on elekter majas ja ei pea generaatorit kasutama,“ märgib Linde, kelle nägemuses võiks valla toetus olla 12 000 eurot, mis tagaks aastaringse hoolduse.

Aivar Kallas ütleb, et tal on investeeringuteks 10 miljoni, miljoni ja saja tuhande plaan olemas. „13 000 peale plaani pole, sest siit ei jää midagi üle,“ lausub ta. „Traktor on aastast 1998 ja lumesaan 2000-te algusest. Praegu on vaja panna püsti üks angaar vahendite jaoks ning mingi nipiga ka elektrivarustus ja vesi sisse saada. Selliste asjade jaoks peavad valla spetsialistid appi tulema, kes on seda asja õppinud.“

Raigo Sooäre sõnul on olukorra parandamiseks üks töökoosolek terviseradade haldajatega juba toimunud. Sealt on saanud jätku ka terviseradade külastused ja kaardistamised. Suhtlus on muutunud radade haldajatega üsna tihedaks, mis on positiivne edasiminek.

„Nüüd on eesmärgiks leida ka konkreetsed tegevussuunad ja lahendused. Oluline on teada, millised on iga raja kõige pakilisemad vajadused ja milline võiks olla tegevusplaan,“ selgitab Raigo Sooär.

„Kõiki soove korraga ellu viia ei ole võimalik, kuid eesmärk on liikuda selles suunas, et terviserajad oleksid kasutajatele ohutud, korras ja võimalikult hästi ligipääsetavad.“