Saaremaa kodakondsust igale sportlasele ei jagata

Kui maailmas on paigas kindel reegel, kus sportlane saab riiki esindada vaid kodakondsust omades, siis Saaremaa koondisesse kuulumise kriteeriumid on küll kokku lepitud, kuid siiski jagub erineval tasemel lahtisi otsi ning fännidel, sportlastel ja treeneritel on võimaluste realiseerimisel küsimusi.1991. aastast Saarte mängudel osaleva Saaremaa koondise formeerimisel on aeg-ajalt ette tulnud vaidlusi ja läinud isegi riiuks küsimuses – kes tohib ikkagi koondisesse kuuluda? Poleemika üheks põhjuseks on olnud koondisesse saamine ka siis, kui tegu pole küll ametlikult saarlasega, küll aga mõnes meie võistkonnas mängiva sportlasega.

Saaremaa jalgpallikoondise peatreener Jan Važinski ütles, et kindlasti soovitakse kaasata mängijad, kes on siin sündinud ja esindavad ka Saaremaa meeskonda. „On olnud, et mängija on kolinud siit mandrile, kuid saanud ikkagi koondisesse,“ selgitas ta.

„Samas on õige võtta koosseisu mängijad, kes on küll mandril sündinud, kuid kelle isa ja ema on saarlased, kuid elu ja töö on nad siit ära viinud. Mõtleme siis, kui see mängija ei esinda Saaremaad, kui aga on kolinud Saaremaale või mängib meie võistkonnas, soovime temaga arvestada.“

Lähtutakse rahvusvahelistest reeglitest

Viimastel aastatel on koondise moodustamisel lähtutud Rahvusvahelise Saarte Mängude Assotsiatsiooni (IIGA) kehtestatud reeglist, mille järgi on võimalik saart esindada vaid sportlasel, kes on seal sündinud või vähemalt ühe aasta elanud.

Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsiooni juhatuse esimees Mati Mäetalu ütles, et esindamisõiguse teema on vana ja aegajalt ikka üles kerkinud, aga kusagile tuleb joon tõmmata, et asi liiga laiali ei läheks.

„Praeguste reeglitega on sportlaste osalemisvõimalused täpselt määratletud ja kriteeriumid paigas,“ märkis Mäetalu tõdedes, et saarluse teemal on muidugi tõlgendamise võimalusi palju.

„Iga inimene saab mõelda, kas ta on hingelt saarlane või tahab ta saada võimaluse vaid selleks, et võistlustele saada. Kui sportlane tahab Saaremaad Saarte mängudel esindada, siis ei ole tal keelatud end valda sisse kirjutada. Elukoha vormistamisega näitab inimene ära oma soovi siia kuuluda ja maksta oma maksud valla eelarvesse.“

Lääne-Virumaal Rakkes sündinud korvpallikoondise peatreener Enn Laanemäe tuli Saaremaale 32-aastat tagasi ja tunneb end juba hingelt saarlasena. „Ma olen siinse elulaadi ja kombed omaks võtnud ning kuna tegin sporti oli mul siia sulandumine kerge,“ lausus ta.

Samas tõdes Enn Laanemäe, et Saaremaa kodakondsus on keeruline küsimus, aga ta leiab, et sportlasel peavad olema side ja juured Saaremaaga. „Spordis ja muus elus on paraku nii, et kui tahad karjääris sammu edasi teha, siis tuleb siit kahjuks ära minna,“ rääkis ta.

„Võiks ju kokku leppida, et kui sportlane on ikka Saaremaal sündinud, kasvanud ja koolis käinud, kuid esindab teist klubi, siis oleks ta ikka saarlane edasi. Samas meie koondises osalemisega on keerulisem, sest aladel on selles osas erinevad reglemendid.“

Saaremaa juured arvesse ei lähe

Uue pretsedendi kodakondsusest Saaremaa spordis lõi aga Saaremaa Võrkpalliklubi brasiillasest mängija Evandro Diaz De Souza, kellel sündis talvel Kuressaare haiglas tütar, millega ta Saarte mängude reglemendi kohaselt saab õiguse tulevikus nendel võistlustel meid esindada, kui tahtmine on.

Samas aga ei saa osaleda sportlased, kelle isa-ema, vanaisa-vanaema on saarlased, aga paraku on nad sündinud mandril ja siin ei ela. Nii on FC Kuressaare väravavaht Kristen Lapa enda hinnangul peaaegu saarlane, aga mitte päris.

Aga kui tekiks vajadus ja võimalus esindada Saaremaa koondist, siis oleks noormees selleks valmis. „Kui nähakse vajadust ja kutsutakse, miks mitte,“ lausus ta, lisades, et võtab praegu oma karjääris siiski päeva korraga. „Usun, et mul saarlaste seltskonda sulandumisega probleeme ei ole. Mitmed mängumehed on mulle juba varasemast tuttavad ja oskan hinnata koostöö võimalusi.“

Audentese G4S noortekoondisega Eesti meistrivõistluste Esiliigas mängiv ja Eesti noortekoondisesse kuuluv korvpallur Gregor Allik sündis Kuressaare haiglas, Tallinna elanikuks registreeriti ta alles enne lasteaeda minekut. Seega räägib spordikodakondsuse puhul tema kasuks sünnifakt.

Gregori korvpallikohtunikust isa Madis Allik on päri, et üldiselt peavad mingid reeglid kirjas olema millest lähtutakse. „Muidugi on Eesti nii väike ja muu maailma väikesaared ka, mistõttu on kõik kuidagi kellegiga seotud ja mingi uduse aga toel pääsevad koondisesse,“ lausus ta. „See näide, et brasiillasest võrkpalluri laps sündis Kuressaare haiglas on minu jaoks erand, mis kinnitab reeglit ja näitab, et ikka juhtub.“

Eesmärk arendada sporti liikmessaartel (eelmise looga üks)

Küsimust, kellel on lubatud Saarte mängudel võistelda, on Rahvusvahelises Saarte Mängude Assotsiatsioonis (IIGA) aastate jooksul palju arutatud. Vaatamata sellele, et mõned liikmessaared on soovinud kehtivaid reegleid (sportlane peab olema esindataval saarel sündinud või elanud seal vähemalt 12 järjestikust kuud enne neid Saarte mänge, kus ta soovib osaleda) muuta, on nende ettepanekud (nt et piisab sellest, kui sportlase ema või isa on esindataval saarel sündinud) jäänud organisatsiooni üldkoosolekul, kus hääletavad kõigi saarte esindajad, enamuse toetuseta.

IIGA eesmärk on arendada sporti ja spordiga tegelemist organisatsiooni liikmessaartel. Sellest lähtuvalt on seatud tingimused, millele peavad saart esindavad sportlased Saarte mängudel võistlemiseks vastama. Teisisõnu, soovitakse anda saartel elavatele sportlastele võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

Põhjalik arutelu esindusõiguse kriteeriumite üle toimus IIGA-s 2016. aastal, kui valmis aruanne, milles analüüsiti viimaste aastate jooksul saarte poolt sel teemal esitatud ettepanekuid ja seisukohti. Kuna praegused kriteeriumid on lihtsasti arusaadavad ja kooskõlas IIGA eesmärkidega ning neid toetab suurem osa liikmessaartest, siis ei ole IIGA peakomitee arvates neid praegu vaja muuta. Kuna 23 saarel on erinevad võimalused ja vajadused, siis tõuseb esindusõiguse küsimus ilmselt ikka ja jälle IIGA-s päevakorda. Seda enam, et igal liikmessaarel on võimalik esitada ettepanekuid kehtivate reeglite muutmiseks. Kuid selleks, et praegused esindusõiguse kriteeriumid muutuksid, peab muudatust toetama IIGA liikmeskonna enamus.

Peakomitee liige Anu Vares