Nädalavahetusel toimuvale 48. Saaremaa kolme päeva jooksule stardib senine kahekordne võitja Kaur Kivistik eesmärgiga joosta üle pea 30 aastat püsinud võistluse rekord.
1992. aastal jooksis soomlane Juuso Rainio kolme päevaga maratoni distantsi ajaga 2:12,03. Kaur Kivistik võitis jooksu 2012. aastal 2:15,41 ja 2017. aastal 2:16,48-ga. Tänavu tahab ta soomlase tulemuse üle joosta. „Plaan on ette võetud ja välja kalkuleeritud, mis see keskmine kilomeeter peab olema,“ rääkis Kaur Kivistik.
„Kui me vaatame jooksu statistikast iga päeva eraldi arvestust, siis on seal ikka esimesel ja viimasel päeval joostud välja väga tõsised ajad ning seda ma ei garanteeri, et ma seal kohe esimeseks ronin. Aga kolme päeva kokkuvõttes näen oma jooksuvormi arvestades 2:12 ära joosta reaalseks.“
Kaur Kivistiku sõnul on tema ootus ja lootus pigem soodsate ilmaolude peal. „Just laupäevasel Sõrve etapil tuleb pikalt joosta mere ääres ja kui seal on ikka mitu kilomeetrit tuul vastu, siis kindlasti on tingimused keerulised, aga loodan parimat,“ märkis jooksumees.
„Teiste meeste abi peale ma eriti ei looda. Kodune Eesti konkurents ei ole pigem sellisel tasemel, kus keegi suudaks minule vajalikku sammu pidada. Kindlasti tuleb mul võitlus iseendaga, et suudaks tempot hoida ja ilmselt see selline üksi ettevõtmine tuleb.“
Kaur Kivistiku hinnangul on sportlasele kolmest päevast kõige keerulisem just teine päev. „Reedel on jooks õhtul, aga laupäeval juba hommikul ning see taastumise aeg on jube lühike ja see annab päris palju tunda. Keha on veel adrenaliini ja emotsiooni täis ning kohe peab rajale minema. Viimaseks päevaks saab aga veidi pikema taastumise ja on lihtsam,“ selgitas ta.
See, et esimesel päeval joostakse 10 km, teisel 16,195 km ja kolmandal päeval 16 km on Kaur Kivistiku sõnul korraldajate poolt õigesti paika pandud. „Reedel joostakse ju õhtul, et mandri inimesed ka korralikult kohale jõuaksid ning siis on hea, et esimene päev on natukene lühem ning teised pikemad on jaotunud võrdselt,“ tõdes ta.
Kaur Kivistik ütles, et spetsiaalset ettevalmistust ta selleks võistluseks ei ole teinud. „Valmistumisel tuleb läbi hooaja kilomeetreid koguda, sest kolm päeva tõsist pingutamist ootavad,“ selgitas ta, lisades, et ka vaimselt peab ennast sellele lainele häälestama.
„Julgen lubada, et kui keegi tahab tänavu võita, ei saa ta tulla kehva kilometraažiga. Tänavu on mul jooksukilomeetreid kogunenud 5000 ja enam. Samas on hooaja lõpus päris keeruline vormis olla. Olen sügisel erinevaid rahvajookse jooksnud, aga vormihoidmine ei ole lihtne ja peab oskuslikult treenima, et lõpuni kesta ning samas ei tohi ka üle pingutada.“