main banner
Saaremaa Spordisõber logo




Indrek Aavik ja Tanel Viljaste. Kalmer Saar

Indrek Aavik ja Tanel Viljaste. Kalmer Saar

Jääpurjetajad pürgivad kõrgeimate tiitlite poole

Kategooriad: Spordipealinn
Autor: Alver Kivi
17.02.2015
07:47

Aastaid varjusurmas olnud Saaremaa jääpurjetamine on saanud värske hingamise, kelkudesse on istunud uued tegijad, erinevatelt võistlustelt võidetud medalid on saanud igapäevaseks ja eestvedajad ei välista ka saarlase tõusmist maailmameistri troonile.

„Mõte maailmameistritiitlist pole üldse naljakas, see on normaalne,“ tunnistab Eesti Jääpurjetamise Liidu asepresident ja Saaremaal ala vedav Rain Riim, lisades, et ta julgeb sellise võimaluse ja eesmärgi välja öelda.

„Kui eestvedajatel on tahtmist seda asja vedada ja investeerida, siis on see võimalik. Meie noored on palju õppinud, nad on arenenud ja kogemuste lisandumisel on nad kindlasti konkurentsis.“

Kui vahepeal polnud Saaremaa jääpurjetamisest eriti midagi kuulda, siis eelmise kümnendi lõpus sõitsid mehed end taas pildile. 2009. aasta veebruaris Poolas Rydzewos toimunud jääpurjetamise Baltic Cup’il klassis Monotüüp XV said esikoha saarlased Veljo Heinmets – Roland Pildre.

2012. aasta veebruaris Rootsis Hjälmareni järvel peetud kahemehe jääpurjeka Monotüüp-XV Euroopa meistrivõistlustel teenisid Veljo Heinmets ja Roland Pildre välja pronksmedalid.

Esikümnesse mahtus veel kaks saarlaste tiimi: Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi tulid kaheksandale ning Priit Saarlaid ja Taavi Välisson üheksandale kohale. Juhan Kolk ja Ott Kolk lõpetasid regati 12. kohaga. Taastulemine oli alanud.

Ikka Heiti Rebane

Rääkides Saaremaa jääpurjetamisest ei saa kuidagi mööda Heiti Rebasest, kes lisaks purjetamisele vedas Kuressaares talvel ka jääpurjetamist. 1970.-tel käis talvel jäätunud merel vilgas tegevus. Tori jahisadamas võistlesid kohalikud mehed omavahel ja erinevates klassides oli kasutusel kuni kümme kelku.

Rain Riim meenutab, et siis olid tegijad mehed vennad Treid ja Homutovid, kelle järgi hakkasid nooremad joonduma. Esile kerkisid Raivo Kadak ja Ants Matt. Võideti ka erinevaid tiitlivõistluste medaleid.

„Sõitsid need, kes suvel purjetasid ja jääpurjetamine oli rohkem ikka oma lõbuks,“ räägib Rain Riim. „Ehitasime neid ise. Purjed olid siis riidest ja kui need katki sõitsid, tuli ise ka kinni liimida.“

Aga 1980. ja 90-tel jäi asi tasapisi soiku. Jahid seisid nukralt laguneva jahtklubi lae all ja ootasid paremaid aegu. Kui maja lammutati viidi alles olnud inventar Nasvale, kuid ka seal sõideti hästi vähe. Praegu on nad muuseumi eksponaatidena Tallinnas Lennusadamas rahvale näha.

Rain Riimi sõnul polnud sel hetkel meest, kes oleks asjaajamise ja ala vedamise enda kanda võtnud. Lisaks on tegu kuluka spordialaga, sest kahemehe kelk maksab 15 000 ja DN-klassi jääpurjekas kuni 10 000 eurot.

Tasapisi hakati end aga liigutama ja midagi ei ole siin maailmas kinni naelutatud. Alguse tegidki lahti monotüüp-XV klassi mehed, kes aega- ja jõudumõõda tegutsedes sammusid tiitlivõistlustel kõrgemate kohta suunas. 2011. aasta märtsis tõid head jääolud Nasvale maailmameistrivõistlused ja ala areng sai hoogu juurde. „Eesti kõige vanem jääpurjetaja Jüri Šaraškin ütles siis mulle, et tal on kodus seismas oma poisi tehnika ning ole mees võta see endale ja pane poisid sõitma,“ meenutab Rain Riim, keda ala juurde tõmmati juba ka pisut varem.

„Huvi tunti sellise mehe vastu, kes annaks siit jääpurjetajale infot jääolude kohta ja sellest sai minu tulemine sinna punti. Täna ma võin juba öelda, kus saab ja kus ei saa sõita.“

Nii panigi Rain Riim oma pojad Rene ja Risto jääpurjekasse ning esimesed ristsed said tehtud. Veidi ajapärast ostis Guido Grass Haapsalust vanameister Veljo Jürjo käest monotüüp kelgu ja punti lisandus Kevin Grass.

Täna on Saaremaa Merispordi Seltsi värvides sõitvate jääpurjetajate seltskond juba päris esinduslik ja viimastel võistlustel on head sõitu teinud DN-klassis Risto Riim, DN-juunioride klassis Kevin Grass, Rene Riim ja Mihkel Šesterikov. Klassis Ice-Optimist Joosep Laus ning klassis Monotüüp XV Indrek Aavik – Tanel Viljaste, Ott Kolk – Ott Oolup, Meelis Saarlaid – Urmas Kruusmägi ja Taavi Välison – Priit Saarlaid.

Nüüd, kui mehed on olemas ning kelgud on saadud juba korralikult liikuma on saarlased hakanud mõtlema ka tulemustele ja eesmärkide seadmisele. Rain Riimi sõnul on soov jõuda noortega juunioride hulgas ikka maailma ja Euroopa tippu.

Samal ajal ollakse valmis ka jääpurjetamisega tegelejate arvu suurendamiseks. Plaan on saada tulevikus Saaremaal kokku 10 DN-i.  „Me ei ole kindlasti harrastajate osas veel maksimumi saavutanud,“ tõdeb Rain Riim.

„Vabalt võib veel mehi juurde tulla. Kui on huvi pole probleemi. Tahtmist ja raha on ka natuke vaja. Paadid on üldiselt enda omad, kuid merispordiselts maksab kindlustused ja stardimaksud.“

Talvine hobi

Rain Riim märgib, et üldiselt on jääpurjetamine edasijõudnud ärimehe talvine hobi. „Et sa ei mängi mitte ainult tennist ja ei suusata vaid sul on hobi, mis sind nädalavahetusel välja toob,“ täpsustab ta.

„Märksõna on kiirus, sest kohati on see 100 km/h, kui mitte rohkem, aga on vaja ka julgust. Eelnevad oskused peavad ka muidugi olema ja ega kõik ei õpigi sõitma.“

Jääpurjetamine on kallis ja tehniline spordiala, kus sentimeetrid mõjutavad tulemust. Edu saavutamiseks peab olema mitu komplekti uiskusid, sõltuvalt sellest kas jää on karge, pehme või kõva ja kas on vesi peal. Erinevate olude jaoks oma uisud, kokku võib olla arsenalis neid üheksa.

Kindlasti nõuab jääpurjetamisega tegelemine head füüsiliselt ettevalmistust, sest kelgus tuleb olla selili ja vaid pea on püsti. „Vanasti räägiti nii, et kuu aega enne hooaega peab hakkama kodus televiisorit vaatama põrandal maas ja kiiver peas,“ selgitab Rain Riim, lisades, et kael peab asendiga harjuma ja olema tugev. „Üldiselt on väljas ka külm ja tuuline ning kuigi oled soojalt riides nõuab see ikkagi tahtmist.“

FacebookJaga


Portaal on valminud Kohaliku omaalgatuseprogrammi toel
Toetajad:
Kuressaare

Tule meie meeskonda!

Ootame oma meeskonda inimest, kes armastab sporti. Pakume võimalust teha samm spordiajakirjandusse ja hakata portaalis saaremaasport.ee vahendama maakonna sportlaste tegemisi. Väike samm võib viia suureni. Kui oled huvitatud võta ühendust telefonil 56 47 39 60.

Ootame oma meeskonda inimest, kes soovib ja oskab tegeleda reklaamimüügiga. Kui oled huvitatud, siis portaal saaremaasport.ee on just sinu jaoks. Võta ühendust telefonil 56 47 39 60.